Miks proovida orienteerumist?
Orienteerumisega on iga inimene mingil määral kokku puutunud. Näiteks võõras linnas on oluline kaart ja tänavapilt kokku panna, et soovitud sihtkohta jõuda. Orienteerumise harrastajal ongi eduks vaja eelkõige teravat mõistust, kiired jalad tulevad vaid kasuks. Mida orienteerumisest teadma peaks, räägib treener Liivi Tafenau (orienteerumisklubi Käbi).
Mis ala orienteerumine on?
Tafenau: Orienteerumine on mõistuse ja jalgade koostöö. See on miski, mida iga inimene peaks oskama. Orienteerumisega käib kokku ka põhimõte: enne mõtle, siis tegutse.
Kellele orienteerumine sobib?
Tafenau: Absoluutselt igaühele ja nii kaua, kui jalad liiguvad. Ei ole olemas õpetamatuid inimesi, aga on olemas kergemaid ja raskemaid variante. Kindlasti pole kiirus ja jooksmine alati esmatähtsad – nutikusega võib palju kaugemale jõuda.
Orienteerumise puhul on oluline, et inimene julgeks looduses liikuda. Paljud ei julge koduaiastki välja tulla, kuid hirmust usside ja putukate ees tuleb üle olla. Ei tohi peljata ka üksi olemist. Tehakse suuremaid ja väiksemaid vigu, kuid rajal ära ei kao keegi.
Mis varustust on vaja?
Tafenau: Maastikukaarti, kompassi, SI-pulka ja ilmastikukindlaid riideid. Kui endal aja mõõtmiseks vajaminev SI-pulk puudub, siis saab seda rentida.
Kus orienteerumist harrastada saab?
Tafenau: Igal pool. Eestis on selle ala harrastamiseks kõik võimalused olemas. Ka linnaparkides korraldatakse päevakuid ja võistlusi, aga püsiradu seal maas ei ole. Peale võistlusi võetakse kontrolltähised maha. Lisaks toimuvad üle Eesti orienteerumispäevakud.
Mis omadusi orienteerumine arendab?
Tafenau: Kindlasti füüsilisi, sest harrastaja liigub metsarajal ja soos, maanteedel orienteerutakse väga harva. See hoiab väga hästi liigeseid ja jalgu.
Vaimselt arendab samuti. Kui sa lähed rajale, siis probleemid ununevad. Pärast võib kõik jälle meelde tulla, aga siis on see probleem juba väike. Vaimselt on orienteerumine mõõdukas pingutus.
