„Enne trenni on vaja keha ette valmistada,“ sõnab MyFitnessi jõusaali- ja personaaltreeningute juht Kadri Paat. „Nii väheneb vigastuste ja traumade oht ning treening on tõhusam. Ennekõike on minu arvates aga oluline kehale nii-öelda märku anda, et midagi hakkab toimuma. Kui hakkame kohe ilma soojenduseta põrandalt suurt raskust üles rebima, siis ei pruugi närvi- ja lihassüsteem ning keskendumisvõime piisavalt valmis olla.“

Kuidas soojendust teha?

Kadri ütleb, et soojendusse võib suhtuda loovalt ja kasutada võib eri vahendeid. „Näiteks klassikaline tõstekang on väga hea soojendusvahend, kui treeningu põhiosas on plaanis sellele samale kangile suurem raskus panna. Aga soojendusse ei pea ühtki vahendit kaasama, kui ei soovi. See sõltub paljuski konkreetsest treenijast, tema soovidest ja eesmärkidest. Ühele minu kliendile meeldib näiteks väga kasutada soojendusel kummilinti, teine aga eelistab võimlemispalli või oma keharaskust,“ mainib treener.

„Soojendust ei tasu võtta kui eraldiseisvat trenni. Mõnikord on treeningu põhiosa harjutused juba ise väga head soojendusharjutused. Kui sul on näiteks plaanis teha treeningu jooksul kükke ja rinnalt surumist, siis selleks, et valmistada keha ette suuremate raskuste tõstmiseks, võib teha täpselt samasuguseid harjutusi ja liigutusi kas ainult keharaskusega või kergete raskustega.“

Treeneri sõnul ei pea soojendus võtma kaua aega. „Nii võid end treeningu põhiosaks sootuks ära väsitada. Soojendusharjutustele pühendatud ajakulu ei tasu end pikema aja jooksul ära. Arvan, et enne jõutreeningut on hea teha samasuguseid liikumismustreid nagu põhiosas tulevad, aga kergemate versioonidena. Vastupidavusalade treeningute puhul on samuti tähtis suuremad liiges- ja lihasgrupid nii-öelda üles äratada,“ soovitab ta.

Millised on kõige tõhusamad soojendusharjutused ja kui kaua selleks aega kulutada? Loe edasi ajakirjast Sport.