Miks ja kuidas mälu treenida?

Teame, et aktiivne liikumine ja tasakaalustatud toitumine on tervisliku eluviisi osad. Infokülluses pöörame aga ajule vähem tähelepanu või unustame nutiseadmete tõttu oma enda võimeid sootuks rakendada. Miks ja kuidas oma mälu toonusesse treenida, selgitab mälutreener Reet Trei.

Trei sõnul on mälu treenimine nagu iga teine pingutus, mis eeldab teatud tehnikate omandamist ja järjepidevat praktiseerimist. Treeningu käigus tehtavad harjutused sõltuvad eesmärgist: kas soovid arendada inimeste, numbrite, faktide meeldejätmist või üldisemalt mõtlemist ergutada.

Vundamendi ladumisega ehk aju ettevalmistamisega tegeleb neuroobika. Mälutreening hõlmab nippe, kuidas midagi meelde jätta, ja harjutusi aju poolkeradele. Neuroobika on aga üldine meetod aju treenimiseks ja rutiinist väljatoomiseks.

Lisaks tuleb ette olukordi, kus sooviksime mäletada seiku oma minevikust. Sellistel juhtudel peab see info olema kuhugi salvestatud. See tähendab, et juba toimunut pole hiljem võimalik end meenutama treenida. „Me ei leia üles teed kohta, kuhu see info salvestus. Kui midagi pole meeles, tähendab see, et see ei huvitanud meid piisavalt ja me ei viinud seda püsimällu. Igapäevaelus märkavad ja mäletavad inimesed samuti erinevaid asju – mida tähele ei pane, seda meelde ei jäta.“

Vanusest sõltumatu treenimisvajadus

Ekslikult arvatakse, et mälutreening on eakate pärusmaa. Tänapäeva maailmas on aga uut infot nii palju, et see tõukab vana eest ja me ei salvesta kõike. Meie mõtlemist ja mäletamist mõjutavad nutiseadmed, mis on ühest küljest suurepärased abilised, aga teisalt kasutame oma mälu nende tõttu üha vähem. „Kevadisel kursusel küsisin osalejatelt, miks nad mälutreeningule tulid, ja sain vastuseks, et nad soovivad ka ise midagi mäletada, mitte ainult nutiseadmele toetuda,“ lisab Trei.

Mälu treenimisega ei ole kunagi hilja alustada. Mälu areneb pidevalt ja harjutamise käigus; meisterlikkus ei tulene vanusest, vaid mälutreeningu kogemusest. Nutiseadmete kasutamine jätab mälu küll passiivsesse rolli, aga seda on alati võimalik muuta.

Trei toob kõige vanema praktikana välja method of loci ehk asukoha meetodi. Asjad, mida tahad meelde jätta, tuleb paigutada endale tuttavatesse kohtadesse ja ruumidesse. Nõnda saab neid hiljem visualiseerimise kaudu meenutada. „Seda kasutasid juba Rooma ja Kreeka oraatorid oma pikkade kõnede meeldejätmiseks. Arvatakse, et selle meetodi võttis kasutusele Kreeka poeet Simonides.“

Millised on konkreetsed nipid mälu treenimiseks? Kuidas hoiab oma head vaimset vormi Ivo Linna? Loe edasi ajakirjast Sport.