Meie seast on lahkunud spordiajaloolane Juhan Maidlo
Juhan Maidlo oli pikaajaline spordiajakirjanik, kelle meelisalaks läbi aastakümnete oli korvpall. Ka võiksid inimesed teada Maidlot kui meest, kes seisab enamuse Eesti spordi aastaraamatute ja niisamuti Eesti Spordi Bibliograafilise Leksikoni taga.
Juhan Maidlo lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. keskkooli. Spordist huvitus ta Elmar Ardma ja Jaan Raandi innustusel. Oli mitmekordne Viljandimaa meister kergejõustikus. Oli ka 1947-49 ajalehe Sakala mittekoosseisuline kaastööline ja 1949-50 Õhtulehe spordireporter. Kuid 1950 Maidlo arreteeriti süüdistatuna vastupanuliikumisest osavõtus ning viibis aastani 1955 Vorkutas range režiimiga sunnitöölaagris.
Seejärel, 1955-57 oli Maidlo Kalevi keskstaadioni komandant, 1957-59 Õhtulehe spordiosakonna kaastööline, 1959-93 Spordilehe reporter, osakonnajuhataja ja vastutav sekretär, aastast 1993 vabakutseline. Eesti Spordiajakirjanike Liidu liige (a-st 1960). Eesti Spordiajaloo Seltsi (a-st 1997) ja selle juhatuse liige (a-st 2001) ning auliige (2003).
Maidlo kuulus aastast 1947 Kalevisse, oli selle auliige (al 1974) ja aukohtu liige (1997), kuulus Eesti Ajakirjanike Liitu (1961–2001), rahvusvahelisse spordiajakirjanike liitu (1990–98), Korvpalliföderatsiooni (1960–88) ning Sportvõimlemisföderatsiooni presiidiumi ja juhatusse (1970–81, 1988–93). Ta teenis Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia (2000), Valgetähe medaliklassi teenetemärk (2002) ning riiklik spordi elutööpreemia (2009).
Lisaks arvukatele spordi aastaraamatutele on Juhan Maidlo kirjutanud kogumikke Kalevi tegevusest ja ajaloost, teose “Suur spartakiaad” (1964) ning dokumentaalteose “Mis juhtus Anton Raadikuga?”.
Juhan Maidlo ärasaatmine leiab aset laupäeval, 10. oktoobril kell 15.30 Pärnamäe krematooriumist.
