Maaris on rattasõitu armastanud juba ajast, kui ta suvilas kolmerattalisel kimas. Veidi hiljem, kui tüdruk juba kahel rattal ringi rallitas, tärkas temas võistlusvaim. Tema algatusel korraldati sõpruskonnaga suvilate vahel aja peale võistlusi. Viiendas klassis suundus Maaris rattatrenni ja naudib seda ala siiani. „Alustades sõitsin kõike – maanteed, maastikku, trekki. Nii sain valida, mis parem tundus, ja eks treener suunas ka. Valisin maastikusõidu, kuna see pakub palju rohkem emotsioone. Lisaks konkurentidele võistled looduses maastikuga: kivid, puujuured ja teised takistused lisavad adrenaliini. Tänu maastikurattasõidule olen jõudnud kohtadesse, kuhu ma muidu ei satuks.“

Mägisest maastikust võlutud

Maaris hakkas väljaspool Eestit kevadlaagrites käima 18-aastaselt, kui kuulus juunioride klassi. Esialgu treenis ta Šveitsi keskuses ja hiljem Portugalis. Treeninglaagris hakkas Maarisele Portugal nii väga meeldima, et ta otsustas sinna elama jääda. „Mõtlesin, et Eestis on liiga tasane maastik ja siin saan teha seda, mis mulle tõesti meeldib ja mulle kõige paremini sobib,“ sõnab ta.

Kolm viimast aastat on Maaris olnud iseenda treeneri rollis. Ta näeb selles nii plusse kui ka miinuseid. „Kogu vastutus, mis tavaliselt on sportlase ja treeneri vahel ära jaotatud, on minu peal. Teisalt tunnetan enda keha paremini ja oskan hinnata, kuidas mingi trenn mõjub või mis mul parasjagu puudu on.“

Enamiku treeninguid teeb Maaris üksi, sest tema elupiirkonnas ei ole täiskohaga sportlasi, kellega koos sõitma minna. Talvel, kui tema juures Portugalis on laagris ka teised Eesti tüdrukud, sõidetakse koos. Rattasõidu põhihooajal suvel eelistab Maaris nädala sees hommikuti treeningu ära teha, nädalavahetused mööduvad võistlusrajal. Hooajal sõidab Maaris keskmiselt kolm võistlust kuus.

Võistlejahingega Maariselgi on ette tulnud motivatsioonikriise, kui ta ei ole suurest tööst hoolimata soovitud tulemust saavutanud. „Pärast võistlust niisama metsa ja oma lemmikradadele sõitma minnes negatiivsed mõtted kaovad. Siis tunnen, et ükskõik, kuidas võistlus läks, on maastikusõit tore ja mulle väga meeldib looduses sõita. Ratta peal saadavad emotsioonid ja adrenaliinilaks on põhiline!"

Pikemat lugu Maaris Meierist loe edasi ajakirjast Sport.