NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
22.04.2017 13:17
mida raiuda:

"Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.
..
Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist.
Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Aastatega intensiivistunud metsamajandusel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas.

Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.

Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.
    22.04.2017 13:19
    ja hoogsalt edasi? Hävitajad või hoidjad? Hävitajad.

    18.01.2017, 09:14
    Eesti metsadest kaob 60 000 linnupaari aastas, väheneb ka tihaste, leevikeste ja siisikeste arv (125)
    22.04.2017 13:29
    siis laastud lendavad?

    "2.4.5. Uuringuvajadused
    Metsade säästva majandamise üheks eesmärgiks on kõigi teadaolevate metsaliikide säilitamine maastiku mastaabis. Selle (koos teiste metsa eesmärkide toimimisega) saavutamiseks vajalik planeerimine ei ole lihtne ülesanne ja vajab teadmisi paljude organismide vajaduste kohta. Samas on olemas mitmeid mudeleid, mida võiks olla võimalik Eesti tingimustele kohandada.
    Lisaks oleks vaja välja töötada kontrollsüsteem,
    mis hindaks võimalike muutuste tegelikku efektiivsust.

    Üldiselt on konkreetseid raievanuste alandamisega seonduvaid elustikku uurivaid
    teadustöid kogu maailmas vähe (aga nt Dettki, Esseen 2003; Hynynen jt 2005) ja vanema metsaga seotud elustiku uuringute valdav soovitus on pikendada raieringi.
    Siiski ei pruugi raievanuse alandamise kahjulik mõju elustikule olla absoluutne ja potentsiaalselt võiks raiering olla lühem 1) teatud sagedaste looduslike häiringutega kasvukohatüüpides, 2) osana raieringide varieeruvuse suurendamisest maastikul (Bergeron jt 2002), seega
    määral, mil see ei mõjuta maastiku tasemel metsade elustikku.

    Hetkel on Eestis võrdlevad elustiku uuringud raievanuste ja sellele lähedaste
    vanusklasside vahel tehtud väga vähe. Seega on vaja uuringuid, kus mitmete elustiku liigirühmade liigilist koosseisu võrreldakse eri vanusega metsades (vähemalt 3 vanuseklassi) ja hinnatakse võimalikku reageeringut ühe vanuseklassi ärakadumisele.

    Kõige enam uurimist vajavad liigirühmad on samblad, samblikud, puiduseened ja -
    putukad,
    teatud linnurühmad (õõnelinnud ja röövlinnud).
    Kõigil liigirühmadel tuleks rohkem tähelepanu pöörata tundlikumatele liikidele...."
    http://www.envir.ee/sites/default/files...
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega

SPORT TOP

Viimased uudised