Lõuna-Korea mätsis kinni orjastamise ja vägistamiste laine 1988. aasta olümpia eel
Dokumentidest tegi kokkuvõtte Associated Press, kes intervjueeris kümneid endisi koonduslaagrite vange ja valvureid. Viimase 30 aasta jooksul on Lõuna-Korea võimud inimõiguste räiget rikkumist püüdnud ainult kinni mätsida, praegune valitsus keeldub juhtumit uurimast.
"Tänavate puhastamise" programm seati diktaator Park Chung-hee polt üles 1975. aastal, kui kodututele, puuetega inimestele ja poliitilistele dissidentidele rajati 36 kinnipidamisasutust. Praegu valitseb Lõuna-Koread sama diktaatori tütar Park Geun-hye.
Programm sai suurema hoo sisse 1980-ndate keskel enne 1988. aasta olümpiamänge. 1986. aastaks oli nendes vangilaagrites 16 000 inimest. Sealseid asukaid sunniti meisterdama tooteid - jalanõusid, riideid, metall- ja puuvidinaid - , mida müüdi Euroopas ja Jaapanis. Palka nad selle eest muidugi ei saanud. Vangide igapäevaellu kuulusid vägistamised, paljud ka lihtsalt kõrvaldati.
"Valitsus on järjekindlalt üritanud toimunut varjata. Kuidas sa sellega võitled? Kui me häält tõstaks, kes meid kuulaks?" ütles üks viis aastat koonduslaagris viibinud vang AP-le. "Ma olen ahastuses. Tahan teiega oma lugu jagada."
Ajakirjandusse pöördunud mees oli toona 14-aastane mitte just kõige jõukamast perest pärit poiss, kelle politsei nabis tänavalt kinni süüdistatuna leiva varastamises poest. Tema sattus laagrisse 1982. aastal. Samal õhtul teda vägistati. Ja ka järgmisel õhtul. Ning igal järgmisel.
Ta oli tunnistajaks, kuidas mehi ja naisi pekstakse, kuni nad hinge heidavad. Nende laibad kanti lihtsalt välja nagu prügi. Nende seas oli kodutuid, joodikuid, puuetega inimesi ning suures osas ka lapsi. Sinna võis sattuda ka tavaline tudeng, kes juhuslikult mõnele meeleavaldusele oli läinud.
Korea siseministeeriumi ametnikud ütlesid vandenõud kommenteerides, et pärast Korea sõda toimus sadu inimõiguste rikkumisi ning kui uurimise alla võetaks neist mõni üksik, looks see ohtliku pretsedendi. "Me ei saa teha eraldi seadusi iga intsidendi jaoks, mida alates Korea sõjast on olnud palju," ütles üks ametnik.
Nimelt valitses pärast 1950.-1953. aastani toimunud sõda kuni 80-ndateni sõjaväeline diktatuur, mis pani toime arvutult kuritegusid, mille eest tagantjärele kedagi vastutusele võtta on peaaegu võimatu. Taolist tänavate puhastust, nagu AP kirjeldab, põhjendati katsega parandada riigi majanduslikku seisu.
