Ööjooksu peakorraldaja Marko Torm tõdes, et ajavõtusüsteemid jäid mõnekümne sentimeetri sügavusele vee alla. "Lõpuajad on seetõttu puudulikud ja ametlikke tulemusi ajavõtu teostaja parimatele paraku kinnitada ei suuda. Võistluse järgselt me küll parimaid tunnustasime, kuid tegime seda järjestuse visuaalse kindlaksmääramise abiga. Palume siinkohal vabandust kõigi osalejate ees, kelle lõpuaeg ilmastikuoludest johtuvalt ei fikseerunud," vabandas Torm.

Võistlusel ajavõttu teostanud Nelson Timingu pealik Vahur Leemets nentis, et üsna sügava vee alla jäänud ajavõtumatid ei saanud mingi ajaperioodi vältel kätte raadiosignaali võistlejate kiipidelt. "Kahjuks on tehnoloogia selline, et kui ajavõtumatil on palju vett, siis kaob kiibi raadiosignaal ja ajavõtulugemit ei tule," lausus ta.

Vaheaegade ja finiši võrdlus näitas Leemetsa sõnul, et päris suur finišiaegade puudumine oli kellaaegade vahemikus 20.50-21.10. "Kahjuks oli see väga tiheda finišeerumise aeg. Lisaks juhtus nii, et ainsa ajavõtu matirea ajavõtuseade, mis meil natuke vähem vee all oli, kukkus tuulega peale vajunud rajapiirde tõttu vette külili. Sel hetkel oli seal peaaegu põlvini vesi, sest kogu Keskväljaku vesi voolas samast läbi ning boxi veega täitumisel lakkas see töötamast. Kui olukord normaliseerus ja suurem vesi finišijoonelt ära voolas, siis süsteemi peaaegu normaalne töö taastus."

Vahur Leemetsa kinnitusel puuduvad sisuliselt kõik poolmaratoni jooksu esiotsa ajad. "Kui suudaksime esimestena finišeerunute järjestuse tuvastada, siis õnnestuks need tulemused saada suhteliselt korda," lausus ta. "Videost ei ole meil sisuliselt kasu, sest tuul puhus ühe finišikaameratest kaks korda pikali ning ekraan oli kogu aeg vihmast hägune."

Ehkki ajavõtjad olid vihmasajuks valmis, jäid nad sedavõrd tugeva raju ja paduvihma koosmõjul kogu Keskväljakult ja tänavatelt tulnud vee ning tuule vastu võimetuks.