Kes esindavad Eestit Pekingi olümpiamängudel?
MM-i 18. kohaga esimese eestlannana endale iluvõimlemises olümpiakoha taganud Irina Kikkas lendas USA-sse, et teha seal hooaja esimene start. “Oleme seni rahulikult treeninud, veebruarist algab tõsisem töö,” lausus Kikkas, kes tahab enne olümpiat kaasa teha kaheksal kuni üheksal võistlusel. Tervis on korras ning meeleolu hea.
Olümpial maailma 24 parema iluvõimlejaga konkureerides soovib Kikkas anda endast sada protsenti, et miski kripeldama ei jääks. “Tahan, et kõik jääksid mu etteastega rahule, ennekõike treener Larissa Gorbunova,” ütles ta.
Inešin treenib isukalt
Tunamullune jahilaskmise kaarraja maailmameister Andrei Inešin sõitis taas harjutama Küprosele. Treener Mati Margi sõnul harjutab hoolealune sama pühendunult nagu näiteks Gerd Kanter ja Andrus Veerpalu, Pekingis sihib ta kõige kõrgemat kohta.
Võistlushooaega alustab viiendat korda olümpial osalev 41-aastane jahilaskur märtsi lõpus, aga enne olümpiat pole Margi sõnul põhjust suurtulemust oodata. “Olümpiamedalit taotleb üle tosina kaarrajamehe, ka Andreil on võimalus püüda kõige säravamat medalit,” lausus Mark.
Treier ja Novikov mäel
Trekisõidus tagas Eestile olümpiakoha B-grupi maailmameister Daniel Novikov, kes unistab Pekingis kümne hulka jõudmisest. Etteasted MK-etappidel pole noorukil siiski eriti õnnestunud.
Naiste maanteesõidus annavad Grete Treieri punktid Eestile koguni kaks olümpiakohta. Kas Pekingisse saabki ka teine eestlanna, sõltub Treieri edetabelikohast mai lõpus. Mullu Giro d’Italial kaheksanda kohaga säranud esirattur on tavaliselt jõudnud tippvormi juulis, kuid tänavu katsub ta head seisu hoida paar nädalat kauem. “Giro pani mõtlema, et kõik on võimalik. Kui suudan heas hoos olla, võin olümpial esikuuikussegi tulla,” lausus Treier.
Meeste maanteesõidus on Eestil kaks kohta. Kandidaate on viis: Rene Mandri, Janek Tombak, Erki Pütsep, Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Otsus tehakse ilmselt mai lõpuks.
Padar de facto sihil
Judokatest on Pekingi-pilet sama hästi kui taskus Martin Padaril, kes juhib kindlalt valikvõistluste kaudu olüm-piale pürgivate raskekaallaste pingerida. “Faktiliselt on Martinil olümpiakoht küll käes, kuid juriidiliselt veel mitte, sest pingerinda läheb lukku mai lõpus,” täpsustas Eesti judokoondise peatreener Aavo Põhjala. “See tähendab, et Martini kogutud enam kui 200 punktiga pole kuidagi võimalik olümpiakoondise ukse taha jääda.”
Samuti Pekingisse pürgivate Aleksei Budõlini ja Künter Rothbergi seis tundub nukker. Aastatuhande alguses kehakaalus kuni 81 kg maailma valitsenud Budõlini tagasilöökide saaga jätkus eelmisel nädalal Saksamaal tehtud artroskoopilise põlvelõikusega, sest välja lõi vana vigastus. Aasta lõpus südametööd pärssiva bakteri küüsi sattunud Rothberg paraneb jõudsalt, ent treeningud on jäänud lünklikuks.
Järelejäänud kuuest olümpiavalikturniirist kahel esimesel ei saa Budõlin ja Rothberg veel osaleda. “Neljal viimasel valikturniiril tuleks mõlemal jõuda vähemalt kaks korda esikolmikusse, et olümpiapääsme jahtimiseks korralikult punkte koguda,” tõdes Põhjala.
Nabi kogub rammu
Ainsa Eesti kreeka-rooma maadlejana on reaalne võimalus Pekingis heidelda poolraskekaalu eksmaailmameistril Heiki Nabil. Jalavigastusest paranev Henn Põlluste hoolealune loodab veebruaris jätkata täispingega matitreeninguid.
Igas kehakaalus on olümpiakoht MM-i kaheksal paremal. Kogu tõde selgub kevadel kuue nädala jooksul. 5. ja 6. aprillil saab EM-il Tamperes olümpiapääsme iga kehakaalu parim, kellel olümpiakohta veel pole. Mais järgnevad valikturniirid: Roomast pääseb Pekingisse iga kaalu neli, Novi Sadist kolm paremat maadlejat. Lisaks annab rahvusvaheline maadlusliit kohti regioonide parematele.
Põlluste sõnul käib kehakaalus kuni 84 kilo Pekingi-pileti pärast koguni omavaheline konkurents Ardo Arusaare ja Tarvi Thombergi vahel ning lootust pole kaotanud ka õlavigastust raviv Alo Toom. Olümpia tiivustab ka Art Zeinalovit (kuni 55 kg) ja Erik Apsi (kuni 74 kg). Ent kõigilt nõuab sinna jõudmine suurt eneseületust,
Karpak hoiab lippu
Purjetamise Laser-klassis olümpiakoha taganud Deniss Karpak on suure tõenäosusega ka Eesti esindaja, sest kaasmaalased jäävad MM-i pronksimehele praegu selgelt alla.
Laupäeval tõi Henri Kaar Uus-Meremaal Aucklandis lõppenud MM-il purjelaual RS:X Eesti purjetamiskoondisele teise olümpiapileti. Tal tuleb aprillis Hyeresis Johannes Ahuniga konkureerides selgitada, kumb sõidab Pekingisse.
Sel nädalal alustavad olümpiapääsme jahtimist Harles Liiv Finnil ning naiste klassis 470 kaks paatkonda: õed Marjaliisa ja Elise Umb ning Merili Randmaa ja Agnes Lill. Meeste 470-l üritavad sihile jõuda Raul Oja ja Marko Pomerants.
Kais ja Vesik rühivad tippu
Olümpiapileti taganud rannavõrkpallurid Kristjan Kais ja Rivo Vesik lõpetasid vundamendi ladumise: kogusid jõuharjutusega lihastesse sitkust, jalg- ja korvpalli mängides võhma. Võrkpallitunnetust hoidsid nad saalis toksides. Sel nädalal treenivad nad juba Hispaanias Tenerife liival. “Üritame MK-etappidel koguda lisapunkte, et saada olümpial asetus teises tugevusgrupis ehk kaheteistkümne parema paari hulgas,” lausus eesmärki jõukohaseks pidav Kais.
Märtsis sõidab mullusel MM-il viienda koha saanud paar Austraaliasse, avavõistlus on sama kuu lõpus Melbourne’is.
Ellermanni saatus selgub märtsis
Olümpia ratsutamisvõistlused peetakse Hongkongis. Eesti ratsasportlastest on sinna saamise võimalus Hanno Ellermannil. Olümpianorm on tal täidetud, kuid sellest üksi ei piisa, sest ratsanik peab olema ka rahvusvahelise ratsaliidu FEI regionaalgrupis kolme parema hulgas. Märtsis peetakse Kesk-Euroopa liiga finaal, kuhu Eestiga ühest liigast lähevad kümme paremat, nende hulgas ka Ellermann. “Kui seal kolme sekka saan, peaksingi saama olümpiale,” lausus ratsanik.
Tolmoff — “peaaegu kindlasti” Pekingis
Olümpiareitingus 27. kohta hoidvat sulgpallineiut Kati Tolmoffi võib Pekingisse minemast peatada ainult äärmine ebaõnn. Kui seegi, sest olümpiale pääseb 38 sulgpallurit ning selle joone alla jääjatel on praegu punkte nii vähe, et eestlanna kinnipüüdmine on sisuliselt võimatu. “Ma ei tahaks ära sõnuda, sinna on ju nii palju veel aega,” jäi neiu ise tagasihoidlikuks. Kui Raul Mustal õnnestub edetabelis praeguselt 97. kohalt 80 parema hulka tagasi tõusta, võib tallegi avaneda koondiseuks.
Kanepi tõuseb tabelis
Olümpia üksikmänguturniiril osaleb 64 tennisisti. Põhikriteerium sinna pääsuks on WTA ja ATP edetabel seisuga 9. juuni. Valiksüsteem on keeruline, veel pole teada, mitu edetabeli paremat otse olümpiale pääseb. Rahvusvaheline tenniseföderatsioon arvestab geograafilist printsiipi ja korraldab ka valikturniire.
Profid eriti olümpiale ei tungi, võib eeldada, et Kaia Kanepi praegusest edetabelikohast (WTA 60.) võiks Pekingisse saamiseks peaaegu piisata. Tõenäoliselt saavad Kanepi ja Maret Ani osaleda ka paarismängus 32 dueti seas.
Jaanson teeb ajalugu
Oma kuuendale olümpiale sõitev Jüri Jaanson harjutab eilsest koos paarisaerulise kahepaadi kaaslase Tõnu Endreksoniga taas Hispaanias Sevillas. Veebruaris looodavad nad kodus suusatamisega vastupidavust koguda. Järgneb taas Sevilla-laager, seejärel sõidetakse Amsterdami kanalile harjutama.
Eesti sõudeliidu peasekretäri Jaan Tultsi sõnul kopeerivad nad 20. aprillini mulluse, MM-pronksiga tipnenud hooaja ettevalmistusmudelit. “Nad on end korduvalt tõestanud ja võivad treener Tatjana Jaansoni juhendamisel rahulikult valmistuda, et just olümpiaks tippvormi rihtida,” ütles Tults. “Meeste ettevalmistusplaan on üles ehitatud enesetunde jälgimisele, millest sõltuvad kõik võistlused enne Pekingit.”
Samuti olümpiapileti teeninud neljapaadi sõudjad Allar Raja, Igor Kuzmin, Vladimir Latin ja Kaspar Taimsoo end nii kindlalt veel tunda ei saa. Pekingisse minevasse neljasesse pürgivad ka Andrei Jämsä ja Leonid Gulov. Treener Matti Killing leiab kontrollvõistluste põhjal tugevaima neliku. “Kui hooaja alguses näeme, et põhikoosseis õigustab end, sõidab Pekingisse just MM-il käinud nelik,” ütles Tults.
Sel juhul jääb Jämsäl ja Gulovil üle pürgida Pekingisse näiteks ühepaadil või hoopis roolijaga või roolijata üksikaerulisel kahepaadil.
Olümpiapiletit jahivad ka Kaisa Pajusalu ja Jevgenia Rõndina naiste paariskahesel ning mullu U-23 vanuseklassi MM-il kulla pälvinud kaheksapaadi noormehed. “Kõige tõenäolisem on saada kolmas olümpiapilet meeste ühesel,” tõdes Tults. Viimane valikregatt peetakse juuni keskel Poolas Poznanis.
Liivamägi õpib uusi nippe soomlastelt
Ujujatest rahvusvahelise nõude ületanud Martin Liivamägi täitis 200 m kompleksis A-normi mullu ja B-normi sel hooajal. Triin Aljand sai 50 m vabaujumises B-normist jagu nii mullu kui ka tänavu.
Korra B-normi täitnud Jana Kolukanova, Elina Partõka ja Miko Mälberg peavad seda alanud hooajal kordama. Kindlasti vajab aga A-normi Martti Aljand, kes on 200 m kompleksis B-normi ujunud, ent kuna Liivamägi on ületanud A-normi, ei saa B-normi täitjat olümpiale viia.
Lisaks USA-s õppivatele eestlastele on praegu Floridas koos Soome koondisega laagris Liivamägi, Partõka ja Maria Albert. “Põhja ladumine ei ole kunagi lõbus, aga olen soomlastelt palju uusi harjutusi õppinud ning treeningsüsteem on paremini paigas,” rääkis Liivamägi.
Esimene tõsisem võitlus on märtsi keskel peetav EM. “Tippvormi ajastame ikka Pekingiks, EM on vaheetapp,” ütles Eesti parim meesujuja, kes stardib EM-il 200 m kompleksis ja ilmselt ka 100 m rinnuliujumises. “200 meetri kompleksis tahan jõuda finaali,” lisas ta. EM-ile sõidab ookeani tagant ka Kolukanova, kindlasti osaleb Partõka. Olümpiale ihkavad saada ka Natalja Hissamutdinova, Maria Albert, Danil Haustov ja ehk veel keegi.
Irina Embrich püüab liidreid
Epeevehklemises algasid eelmisel nädalal Budapestis olulised sündmused Pekingisse pürgimisel. Üheksa MK-etappi, millest viimane peetakse 15. märtsil, võivad naiste paremusrea hoopis segi paisata.
Pekingis võistleb 24 epeenaist. Need on rahvusvahelise vehklemisliidu FIE reitingusüsteemi kaheksa paremat 31. märtsi seisuga (Irina Embrich on praegu 16. kohal) ja kaheksa olümpia valiksüsteemi edukamat (Euroopast kolm). Viimased pääsejad selguvad aprillis Prahas peetaval tsooniturniiril, kust saab sisse samuti kolm Vana Maailma vehklejat.
Lisaks Embrichile üritavad ka Maarika Võsu, Olga Aleksejeva ja Kristiina Kuusk punkte koguda, ent nende šansid pole suured. Pekingi-võimalusi üritab uuendada ka meesvehklejate paremik. Sven Järve näib siiski olevat Eesti ainus kaart: kahel järgmisel GP-võistlusel osaleb nimelt tema. Meeskonnavõistluses on Eesti olümpia‰ansi sisuliselt minetanud.
Üksiküritajad Albert ja Rubjuk
Triatlonis püüab maailma edetabelis 50 parema hulka jõuda Marko Albert. Austraalias harjutaval ja seal ka MK-etappidel punkte koguma hakkaval Jüri Käeni õpilasel on päris hea väljavaade, sest ta jääb praegu esimesena valikujoone taha.
“Ujumises ja rattasõidus on Marko saavutanud korraliku taseme, mida on raske parandada, nüüd on peatähelepanu jooksukiiruse parandamisel,” lausus treener Käen. Alberti jooksutreeninguid on pärssinud jalavigastus, mis juhendaja sõnul on taandumas.
Poksija Aleksandr Rubjuk üritab olümpiapääset teenida valikvõistlustel.
“Eelkõige tuleb saavutada eneseusk, et olla valmis olümpiale jõudmiseks ja seal kõrgeks kohaks,“ kaalutles Rubjuk.
