Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetus reastas kuraditosin müsteeriumi, mis spordisõpradel tänaseni hästi meeles peaks olema. Sündmusi järjestades lähtusime toimumisajast (v.a loo ajendiks olnud Levandi juhtum). Samuti tasub lisada, et valik pole täielik ega lõplik, taolisi juhtumeid on Eesti spordis olnud rohkem.

allar levandi, foto arhiiv.jpg
Mis juhtus Levandiga hüppetornis?
Calgary olümpial (1988) ei tulnud Allar Levandi tornist alla ning N. Liit katkestas meeskonnavõistluse. Koondise toonane peatreener Vladimir Sorokin selgitas tänases Postimehe usutluses, et Levandi dopinguproov aeti kogemata segamini Euroopa parima iluuisutaja Aleksandr Fadejevi omaga, kes oli saanud jalahaava ravimiseks eriloa ühe dopinguainete nimekirja kuuluva määrde kasutamiseks. Et võistluse alguseks polnud see veel selge, ei julgenud treenerid Levandit võistlema lasta.
Rahvusvaheline suurmeister Paul Keres (paremal) mängimas Läti meistri Petrovskiga Eesti-Läti malemaavõistlustel Tallinnas.
Miks Keres ei saanud maailmameistriks?
Mõnegi arvates on Paul Keres tugevaim maletaja, kel ei õnnestunud ilmameistriks tõusta. Ajalooline tõde jääb igaveseks saladuseks, ent Igavese Teise nimetusele annab kurva lisaloori kahtlus, et Mihhail Botvinnikut soosinud Nõukogude võim ei lubanud Kerest troonile. „Dokumendid räägivad nii selget keelt, et minu arvates rohkemat polegi võimalik tahta,“ ütles raamatu „Paul Keres“ autor Paavo Kivine.
Priit Tomson
Kas Tomson jäi olümpiakullata?
Priit Tomson jäi esimesena Müncheni olümpial (1972) kuldmedali võitnud N. Liidu korvpallikoondisest välja. Meeskonna toonane peatreener Vladimir Kondrašin asendas Moskva surve tõttu Tomsoni, kes ei mänginud väljakul päris esimest viiulit, teeneka Gennadi Volnoviga. Viimane piirdus olümpial oodatult üksikute mänguminutitega.
Jaak Uudmäe
Kas Moskva kolmikhüppes tehti sohki?
Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõitu (1980) looritavad mitmed küsimärgid. Kas maailmarekordimees Joao Carlos de Oliveira astus tõesti kõik pikad katsed üle? Kas austraallane Ian Campbell riivas 17.51-ni kandunud hüppe käigus hoojalaga maad? Miks kinnitab kolmekordne olümpiavõitja Viktor Sanejev ikka ja jälle, et Uudmäele kulla andnud 17.35 oli üle astutud? Melbourne’i ülikooli teadlased väitsid tänavu, et Campbelli pikim katse oli seaduspärane. Uudmäe andis humoorika vastulöögi ja asus boikoteerima Austraalia veine.
461620355
Kuhu kadus kelguliidu raha?
Nagano olümpia (1998) järel lõi laineid „Kallar Peedu juhtum“: kelguliidu president kadus koos sportlastele eraldatud rahaga. Algselt oli juttu 100 000 kroonist, hiljem lisandus 3000 dollarit USAs varustuse soetamiseks saadud abiraha. „Meie silmad pole raha näinud,“ tõdes koondise peatreener Peeter Kirt. Kirdil õnnestus Peeduga telefonitsi paar korda rääkida, vahetult kohtuda mitte.
SUUSATAMISE MM
Kas Alaver röövis Šmigun-Vähi medali?
Ramsau MM-il (1999) võitis Kristina Šmigun-Vähi hõbeda ja pronksi, kuid 5 km klassikasõidus sai ta alla suusad, mis ei pidanud üldse. Nii jäi võitmata kindel medal 5+10 km jälitussõidus. Šmigun-Vähi kirjutab raamatus, et pidamistiimi pealik oli Mati Alaver ja ta andnud käsu tegeleda vaid meeste suuskadega. Kas selleks, et Šmigun-Vähi edu mehi ei varjutaks?
ERGEJÕUSTIKUÕHTU JAAN TALTSI KARIKATELE
Kas Nool astus üle?
Kümnevõistleja Erki Noole dramaatilisest Sydney olümpiavõidust rääkides kerkib kiibitsejate huulile parastav hüüatus: ta astus kettaheite kolmanda katse üle ja pidanuks nulli saama! Tõesti, telekordusest jäi säärane mulje. Saladuse lahendasid Tšehhi kergejõustikuliidu palgatud kriminalistid 14 aastat tagasi. Täppismõõdistamisega tegeleva firma arvutianalüüsi tulemused olid ühesed: kehvasti asetatud kaamerad põhjustasid optilise pette, talda lahutas ringi servast üheksa millimeetrit.
OLÜMPIA KOONDIS
Kas Pertelson nõudis treenerilt esseed?
Indrek Pertelson pidi medalipreemiatest vastavalt kokkuleppele eraldama treener Aavo Põhjalale teatud protsendi. Pärast Sydney olümpia pronksivõitu ta seda ei teinud. Väidetavalt nõudnud judoka, et Põhjala kirjutaks essee teemal „Kuidas minu töö aitas Pertelsoni medalile“. Olnuks kirjutis põhjalik, laekunuks preemia arvele. Mõistagi saatis Põhjala õpilase sinnasamusesse.
ÜLLAR KERDE
Mis juhtus Kerde ja Kuusmaa vahel?
2001. aasta korvpalli EM-finaalturniiri eel mõjus fännidele šokina Aivar Kuusmaa koondisest lahkumine. Erimeelsused peatreener Üllar Kerdega olid paisunud liiga suureks. „Läksime riidu. Mina saanuks temaga elada, tema minuga ei saanud,“ tõdes Türgis tribüünil istunud kolmestekuningas pärast EM-i. Ajakirjandus rääkis mängijate seas korraldatud hääletusest, Kerde sõnul oli tegemist puhtalt tema otsusega, sest „Kuusmaa arvas endast liiga palju“.
 JUDO MK ETAPP
Miks katkes Budõlini medalikett?
Aastal 2001 tunnistati Aleksei Budõlin maailma parimaks judokaks, 2003 võitis ta MM-il kaheksanda tiitlimedali. Edaspid polnud kõigest 27-aastasel judokal poodiumile asja. Budõlin läks tülli võitude taga olnud treener Feliks Saakjaniga. Aga miks? Kas tüli põhjus oli Budõlini abiline „nõid“ Inge Alupere? Või hoopis nõid ei nõidunud Budõlinit enam nii, nagu vaja?
6RS27APR08Q03.jpg
Kas Novosjolov jättis Embrichi rahata?
Vehklejad Nikolai Novosjolov ja Irina Embrich leppisid kokku – üks on teise juhendaja ja saab võidu korral treeneri preemiaraha. Pärast kullavõitu MM-il (2010) palus Novosjolov kanda Embrichil 300 000 preemiakrooni enda pangaarvele, kuid tagastas sellest vaid kümnendiku. „Olin naiivne, sain petta,“ ütles Embrich. Novosjolov teatas, et nii need asjad polnud, kuid ei öelnud, kuidas olid.
Vitali Bernatski
Kas Bernatski rääkis tõtt?
Detsembris 2013 lahvatas Eesti segaseim dopinguskandaal, kui endine Tartu spordiarst Vitali Bernatski väitis, et süstis ja andis paljudele Eesti sportlastele sajandivahetusel kasvuhormooni ja EPO-t. EOK president Neinar Seli lõpetas Bernatski juhtumi üle poole aasta hiljem sõnadega: edasine uurimine pole võimalik ega mõistlik.
Saku Suverull 2007, Sprindid.
Kas suusaiidolid on puhtad?
Andrus Veerpalu lugu on Kristina Šmiguni-Vähi omast pisut selgem. Kasvuhormooni testi piirmäärad olid valesti arvutatud, asja teeb pikantsemaks tõsiasi, et ka uute teaduslikult tõestatud piirmäärade alusel oleks ta proov olnud positiivne. Ent Veerpalu sai kohtus lõpliku võidu, sama proovi põhjal teda enam süüdistada ei saa. Šmigun-Vähi saaga on täielik müsteerium, kaks aastat kestnud kohtuvaidluse sisu on salastatud ja avalikkuses ringlevad vaid oletused.