Just esimese võistluse ebaõnnestumine kasvatas tahtejõudu ja pani tõstja ala veel rohkem armastama. Eesti absoluutsesse tippu ja Euroopa esikuuikusse kuuluv Tarmo tõi selle aasta MM-ilt hõbemedali. Oktoobris Luksemburgis toimuvale EM-ile lubab SK Reval-Sport jõutõstja minna kulla järele.

Millal hakkasite spordiga tegelema?
Alustasin teises klassis maadlusega, peale seda sai paar aastat judot tehtud. Sihipäraselt hakkasin jõusaalis käima Revali spordiklubis 1995. aastal.

Miks jõusaali läksite?
Kuna enamikus 80. aastate filmides tegid ilma kõvad mehed nagu Schwarzenegger, siis kõigi poiste iidolid olid just sellised mehed. Ma olen vahel ka ironiseerinud, et kui 80ndatel oli Schwarzenegger, 80ndate lõpus Stallone, 90ndatel Brad Pitt, siis nüüd on Justin Bieber. Eks ma tahtsin musklit kasvatada ja olla suurem kui keskmine poiss.

Kas see õnnestus ja kui palju vaeva see nõudis?
Esimestel aastatel tegin trenni oma suva järgi ja tagantjärele mõeldes imestan, et mu liigesed terveks jäid. Tegin 16–17-aastasena jõusaalis kolmetunniseid treeninguid. Sellised raskused ei ole niisuguses vanuses lubatud. Treeningut ei toetanud mitte mingisugune erimenüü – päris ime, et end ära ei lõhkunud.

Millal te raskejõustikuni jõudsite?
Jõutõstmisele hakkasin mõtlema 2007. aastal, kui sai sõpradega pidu peetud ja teatasin, et tahan kord 200 kg rinnalt suruda. Kuna teadsin treener Kaido Leesmanni Reval-Spordist, siis pöördusin mõttega tema poole. Ta hakkas mind vaikselt suunama, alustasin süstemaatilisi treeninguid ja ettevalmistust esimeseks võistluseks. Kaidolt sain esimese surumissärgi, kuid esimesel võistlusel panin kõvasti mööda. Hindasin ennast üle, ego oli suurem kui võimed. Esimene võistlus ebaõnnestus, aga järgmisel aastal võitsin medali.

Kas mäletate tunnet, kui esimesed 200 kg rinnalt ära tulid?
Esimene 200 rinnalt võttis aega kaks aastat. Esimesel aastal sain nulli ja teisel aastal pidin piirduma 190 kiloga. Esimest korda surusin 200 kg pärast kaks aastat kestnud sihipärast trenni, seejärel tuli 215 kg. 200 on maagiline number ja selle ära surumine oli väga hea tunne!