Jaanis Valk: paljud põgenevad merele sõltumatust saavutama


Jaanis Valk: paljud põgenevad merele sõltumatust saavutama
Jaanis ValkFoto: Erik Norkroos

Sel kevadel linastunud dokumentaalfilmi „Ahto. Unistuste jaht” režissöör Jaanis Valk sai inspiratsiooni ümber maailma purjetanud eestlasest. Rohketele arhiivimaterjalidele tugineva filmi loomine oli tema jaoks tõsine väljakutse, aga pani ka mõistma, mis inimesi läbi ajaloo merele tõmbab.

Milline on sinu isiklik kokkupuude veespordialadega?

Mis puudutab klassikalist veesporti, siis lõunaeestlasena on minu kokkupuude sellega kahjuks olematu. Ma pean aga ka harrastuskalapüüki spordialaks, seega veega kokkupuude mul on.

Millest ajendatult tuli sul idee teha film purjetajast Ahto Valterist?

Kümmekond aastat tagasi uurisin oma suguvõsa. Selgus, et minu vanaonu oli esimese vabariigi ajal meremees, kes sõitis 40ndal aastal aurulaevaga Ameerikasse ja jäi sinna Nõukogude okupatsiooni pärast. Uurisin enda jaoks, kui palju oli Eesti meremehi, kes teise maailmasõja tõttu võõrsile jäid.

Siis sattus minu kätte Anto Juske raamat Ahto Valterist, kes oli väidetavalt esimene eestlane, kes Eesti lipu all ümber maakera purjetas. Minu jaoks, kes ma pean end suureks ajaloohuviliseks, oli see täiesti uus informatsioon. Mina teadsin selle hetkeni, et Lennuki meeskond oli esimene.

Hakkasin Ahto Valteri elu uurima. Mida rohkem ma sellesse süvenesin, seda enam sai minu jaoks selgeks, et ühtepidi tuleb minu film purjetajast, aga see on ennekõike noorest kutist, kes võtab endale pähe idee ja üritab midagi korda saata ning tegeleb sellega kogu oma elu. Filmis tuli lõpuks palju merd, purjeid ja tuuli, aga samas on seal ka palju noore inimese unistust.

Miks sinu arvates taolisi ekspeditsioone ette võetakse?

Nii palju kui olen nüüd inimestega suhelnud ja raamatuid lugenud, oletan, et üks osa inimesi on igapäevaaskeldustest väsinud. Kogu maailm ja infotulv on nii kiireks läinud, et see kõik hakkab ühel hetkel inimest tapma. Võib-olla on see põgenemine kõigest sellest. Teiste inimeste puhul on põhjuseks seikluste otsimine. Kolmandad loodavad iseenda sees midagi uut avastada. Eks see enese proovilepanek on põhiline asi, mis neid sinna sunnib.

Ma olen palju mõelnud, mis oli see, mis Ahto merele viis, ja olen ka filmis üritanud neile küsimustele vastuseid saada. Meie seast lahkunud inimeselt ei ole aga võimalik otse küsida. Mulle tundub, et merel olles nautis Ahto, et ta kontrollib olukorda ja vastutab iseenda eest. Mandril ühe või teise asjaga tegeledes sõltud sa nii paljudest teguritest. Meri andis talle sõltumatuse ja eks ka tänapäeval põgenevad paljud just ühiskonna surve eest merele sõltumatust saavutama.

Pikemat intervjuud Jaanis Valguga loe edasi ajakirjast Sport.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare