Euroopa hõbe Jana Teder: Eesti bikiinifitnessi tase on nii kõrge, et suur enamus on tipus ka maailma tasemel

 (3)
Jana Teder
Jana TederFoto: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit

Jana Teder (40) jõudis fitnessi juurde küllalt hilja, eesmärgiga end suureks juubeliks vormi saada. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses haldusprotsesside juhina töötaval Janal on algamas Sparta spordiklubi sportlasena kolmas hooaeg. Võistlusvorm luuakse aga täpsete treening- ning toitumiskavadega, mille paneb kokku Team Blue Diamondi peatreener Janika Aavamägi. 13. oktoobril toimuvatele Eesti meistrivõistlustele kulturismis ja fitnessis läheb Jana tiitlit kaitsma.

Millist oma saavutustest pead kõige olulisemaks?

Iga medal on oma väärtusega, kuid kõige olulisemateks võiks pidada vast Euroopa Meistrivõistluste ja Diamond Cup’i hõbemedaleid.

Kuidas jõudsid fitnessini?

Täpset plaani fitnessiga tegelema hakkamiseks alguses ei olnudki. Peale liitumist Sparta spordiklubiga hoidsin jõusaalist eemale ja treenisin erinevates rühmatreeningutes – erilised lemmikud olid pilates ja YogaFunc. Kuid kuna mitmed endised tantsutrupikaaslased olid astunud fitnessimaailma, siis järjest rohkem sain sellest osa. Üks Eesti kohtunikest arvas, et ega mul potentsiaali ei ole, siis olin ka ise arvamusel, et minu rong on juba läinud. Ühel päeval aga sattusin oma praeguse treeneri kuulutusele, kus ta teatas, et võtab oma tiimi juurde uusi liikmeid. Otsustasin talle kirjutada, aga mitte eesmärgiga võistelda, vaid sooviga saada elu parimasse vormi lähenevaks juubeliks. Seega fitnessini jõudsin alles 38-aastasena.

Kehakaaluga pole sa vist kunagi kimpus pole olnud?

Olen olnud terve elu aktiivne ja sportlik ning enamasti tõesti normaalkaalus. Kuigi mõlema rasedusega võtsin juurde pea 30 kg, siis üleliia ei muretsenud ning palju liikumist ja aktiivne elustiil aitas aasta jooksul kaalu jälle normi saada.

Milliste spordialadega oled varem tegelenud?

Erinevaid spordialasid millega olen tegelenud või mis mulle meeldib on väga palju – võimlemine, kergejõustik, seinaronimine, tantsimine, mäesuusatamine jne.

Mille poolest bikiinifitness on eriline ala? Mida hinnatakse, vist mitte niivõrd muskleid?

Bikiinifitnessi muudab eriliseks tasakaal raskete treeningute ja naiseliku hoiaku vahel. Treeningud on rasked ja sisuliselt samad mida teevad kulturistid – me ehitame ja kujundame oma keha. Lisaks tuleb harjutada ka poseerimist, et kõik need maksimaalset pingutust nõudvad kohustuslikud poosid tunduksid laval imelihtsad ja naiselikult pehmed. Bikiinifitnessis hinnatakse naiselikku liivakellafiguuri ja ka lihaseid, sest see on ikkagi sport ja sportlik vorm on oluline – ainult saledast kehast ei piisa. Küll aga on seal juba omad nüansid, hinnatakse proportsioone – üla- ja alakeha peavad olema tasakaalus. Kuna võistlusvormis on rasvaprotsent madal, siis liivakellafiguur luuaksegi vaid lihastega - selleks on siis tugev selg ja õlajoon, kitsas talje ning ümar tuharalihas ja treenitud jalad.

Kui kaua tuleb korraga laval olla?

Lavaloleku aeg sõltub kategoorias võistlevate sportlaste arvust. Eesti meistrivõistlustel saab kahjuks tunduvalt vähem laval olla, kui maailmameistrivõistlustel, kus on osalejaid kümneid kordi rohkem.

Kas üldse ja milliseid piiranguid selle alaga tegelemine sulle seab, keelad sa endale midagi, mis vormi ära rikub?

Ma ei ütleks, et need on piirangud, pigem valikud. Eks meil kõigil on ööpäevas 24 tundi ja teeme omad valikud, kuidas neid tunde kasutame. Jah, toitumine ja režiim on selle ala juures väga olulisel kohal, kuid kui enamuse ajast hoida plaanist kinni, siis jääb ka muuks natuke mänguruumi. Toitumine on ka taastumise ja arengu võti – kui anda kehale õiget toorainet, siis on kehal, millest end ehitada. Ehk siis minu enda valikud ongi teadlikud ja mulle sobivad, mitte piiravad. Aga võistlusnädal on küll tõesti selline, kus riske ei võta ja söön vaid kindlaid asju.

Kui oluline on kaal ja pikkus? Kas pikkus annab eelise nagu enamasti?

Kuna bikinifitnessis on erinevad pikkuskategooriad, siis pikkus eelist ei anna. Kui, siis äkki kõige pikemas kategoorias võistlevatel, üle 172 cm naistel võib proportsiooni loomiseks vajaliku lihasmassi kasvatamine võtta kauem aega. Bikinifitnessis ei ole kaal oluline, ka minu treener jälgib rasvaprotsenti ja visuaalset vormi.

Loe veel

Kuuldavasti on teie spordialal lubatud ka kunstrinnad. Kas see vastab tõele ja millised „ekstreemsused“ veel lubatud on, kas ka näiteks iluopid?

Kunstrinnad on ainuke lubatud „lisand“, kuigi petta proovitakse ka tuhara implantaatidega. Õnneks on aga kohtunikud piisavalt kogenud silmaga, et eristada laval päris lihas ja „lisand“. Eks täitesüstid ja muud iluprotseduurid on osa ka sellest lavamaailmast ning legende venelannade ekstreemsustest, roiete eemaldamistest ja muust liigub ka.

Kui palju kulub aega enese sättimise peale enne võistlust - grimm, soeng, mis veel?

Minu võistluseelne rutiin on eriti pikk, kuna kasutan sellist lavagrimmi, mida tuleb peale kanda 5-6 kihti. Ühe kihi pealekandmine ja kuivamine võtab umbes 1,5 tundi. Soengu ja meigi jaoks arvestan kolm tundi. Seega jah, alustan ettevalmistustega juba võistluseelsel päeval ja kõik selleks, et särada laval vaid mõned minutid.

Kas ja millised spordialad veel sinu tegemistesse praegu kuuluvad?

Võistlusettevalmistuse ajal pigem hoidun muudest spordialadest, et vältida vigastusi, kuid hea meelega matkan Eesti looduses.

Kui palju on sul konkurente Eestis, kui palju maailmas?

Eesti bikiinifitnessi tase on nii kõrge, et suur enamus on tipus ka Euroopa ja maailma tasemel. Kõik teevad meeletult tööd ja ma ei arva, et oleme konkurendid – sest sellel alal sõltub väga palju kohtunike punktidest. Toetame üksteist ka võistlusettevalmistuse ajal ja ka enne lavale astumist. See ongi selle ala juures kõige mõnusam.

Kui tihti treenid? Kas mõni päev jääb vahele ka?

Treenin tõesti iga päev. Kui jõusaalitreeningut plaanis ei ole, siis jalutan ja poseerimist teen ikka. Samas kuulan ka oma keha ja kui on vaja, siis teen ka 0-aktiivsusega päevi.

Kui tihti sa võistled?

Hetkel olen alustamas oma kolmandat hooaega ja oktoobris on plaanis võistelda kolm nädalat järjest – Eesti meistrivõistlused, Põhjamaade meistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused ning siis võistelda detsembri alguses Mastersite maailmameistrivõistlustel Hispaanias.

Oled sa endale seadnud mingid sihid, kuhu tahad välja jõuda või koguni profiks saada?

Sihti, kuhu jõuda otseselt ei ole. Küll aga on mul oma visioon sellest, missuguseks soovin oma keha kujundada. Minu hinnangul ei saagi selle ala juures seada endale eesmärgiks saavutada mingi tiitel, sest see on puhas õnnemäng - sel juhul peaksid kujundama oma keha selliseks nagu kohtunikud soovivad näha, see aga on väga muutuv. Kui saavutad aga enda füsioloogilise eesmärgi, siis on rahuloluks põhjust küll ja rohkemgi.

Milliste ootustega lähed vastu 50. Eesti meistrivõistlustele kulturismis ja fitnessis?

Lähen tiitlit kaitsma ja eks see toob ka lisapinget.

Kas on vahel töölt tulles tekkinud tunne, et ei viitsi jõusaali minna?

Eks selliseid hetki tuleb meil kõigil ette, kui „juhe jookseb kokku“ ja tahaks teha „mitte midagi“. Küll aga tean iseennast nii palju, et kui olen läinud peale pingelist tööpäeva jõusaali, siis on see energiat vabastav ja annab hoopis energiat juurde. Pärast on endorfiinid laes ja uni magus.

Kui pingeline on su töö IT firmas?

Töötan IT haldusprotsesside juhina, meie asutus pakub siseturvalisusega seotud infosüsteemide haldust ja arendust Häirekeskusele, Päästeametile, Politsei- ja piirivalveametile, Sisekaitseakadeemiale ja Siseministeeriumile. Minu roll on paljuski analüütiline ja strateegiline ning jõusaalitreening loob sellele hea tasakaalu.

Sul on kaks tütart. Kas nemad ka vahel spordiklubis kaasas käivad?

Jah, mõlemad tütred on olnud spordiklubides asuvate lastetubade suured fännid. Täna on nad aga juba nii suured, et saame ka koos treenida. Noorema tütrega küll vähem, kuid vanem tütar on sellest sügisest samuti Sparta spordiklubi sportlane ja valmistub kevadisteks võistlusteks – endise võimlejana paneb end proovile fitnessi kategoorias.

Mida teile koos perega meeldib teha?

Armastame mängida lauamänge ja panna end proovile erinevates valdkondades. Osaleme hea meelega erinevatel rahvasündmustel ning liigume hästi palju väljas. Viimati käisime koos sõpradega väga vahval räätsamatkal rabas.

Mida harrastajad kõige sagedamini valesti teevad, kui hakkavad oma keha nö rannavormi viima? Millised on suurimad ohud oskamatu treenimise korral, kas risti vastupidine tulemus võib ka tabada?

Kõige kurvem on vast see, kui hakatakse end näljutama ning selle juures tehakse veel meeletus koguses aeroobseid treeninguid. Võiks öelda, et see on kindel viis oma keha „lukku“ panemiseks. Teise variandina hakatakse küll korralikult treenima aga toitumist ei muudeta, siis võibki tabada risti vastupidine tulemus – kehakaal tõuseb ja mõõdud suurenevad, sest rasvakihi all lihased arenevad ja kasvavad. Oskamatu treenimine ja harjutuste tehniliselt vale sooritamine ei anna soovitud tulemust ja lisaks võib põhjustada ka vigastusi. Ei tasu häbeneda, ka meestel soovitan oma ego alla suruda ja alati küsida nõu saalis asuvalt treenerilt.

On sul mõni universaalne soovitus anda neile, kes omal käel ilma treeneri abita ja koduste vahenditega tahavad ennast vormi ajada? Millele rõhku pöörata, kui tahta saavutada näiteks saledamat vööümbermõõtu.

Universaalseid lahendusi ei ole, kuid kui jälgida oma toitumist, olla liikuva eluviisiga ning teha oma keha jaoks kasulikke valikuid, siis vastutasuks peaks saama ka hea enesetunde ja tasakaalus keha.

Kuuajase rassimise peale peaks ikka mingid silmaga nähtavad tulemused tulema?

Kui elada aktiivset elu, treenida targalt ning jälgida ka toitumist, siis kuu ajaga näeb tulemust juba küll. Minu puhul sündis just kuu peale treeneriga koostöö alustamist mõte alustada võistlemisega mitte 2018 kevadel vaid juba 2017 aasta sügisel. Üldiselt on uue harjumuse kujunemiseks on vaja 21 päeva ning teist sama palju veel selle kinnistumiseks – kui selle aja trennirajal vastu pead, on tulemused juba silmaga näha!

Sinu parameetreid oleks lugejal ka huvitav teada.

Pikkust on mul 171.3 cm ja võistluskaal, minimaalse rasvaprotsendiga, on 60-61 kg. Lugeja jaoks on võib-olla huvitav veel teada, et minu varasem nii nimetatud „heaolukaal“ oli 57-58 kg.

50. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis toimuvad 13. oktoobril 2018 algusega kell 16.00 Alexela Kontserdimajas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare