1. Kui tihti peaksid Teie hinnangul läbima noorsportlased tervisekontrolli? Haigekassa rahastab neil teatavasti üht kontrolli aastas. Ja kui tihti haigekassa toetusesse mitte mahtuvad harrastus- ja tippsportlased?

Terviseuuringute mõtteks on terviserikete varajane avastamine, millest osa võivad olla lausa eluohtlikud ja sellest tulenevalt treeningkoormuste korrigeerimine, vajadusel ravi määramine ja mõnel juhul sobiva spordiala valimine.

Ideaalis peaks iga noorsportlane läbima tervisekontrolli vähemalt kord aastas, kui põhjalik terviseuuring on sõltub konkreetsest noorsportlasest - milline on treeningu maht (treeningtundide arv nädalas), kas avastatakse terviseuuringu käigus terviserikkeid, mis vajavad täpsemaid uuringuid ja analüüse ning korrektiivide tegemist treeningus.

Regulaarselt harjutavale harrastussportlastele piisab tervisekontrollist üle aasta, kui vahepeal tõsisemaid terviseprobleeme ei ilmne. Tippsportlased, olenevalt spordialast peaks tervisekontrolli läbima korra aastas. Olenevalt ala spetsiifikast ja spetsiifilistest vajadustest läbivad mõnel puhul tippsportlased koormustesti koguni viiel korral aastas.

2. Jalgrattaga sõites jääb põlv kangeks, tuimaks ja siis meeletult valusaks; hiljem läheb paiste, plõksub ja seda on valus sirgeks ajada. Harvem on midagi sarnast ka joostes juhtunud. Kas jalgrattaga sõites peaks valima lühemad distantsid ja seda koormusega harjutama või üldse mitte sõitma, vaid tegema midagi muud, näiteks ujuma?

Selge on see, et ujumine ja veekeskkond on liigestele kõige sõbralikumad. Miks põlv rattasõidul kangeks jääb, see võib tingitud olla nii liigese sisestest kui ka liigese välistest probleemidest.

Sagedasemaks põhjuseks on aga põlvekedra kõhre kahjustus, mis võib seletada ka "plõksumist" põlves. Probleemi täpsustamiseks soovitan külastada ortopeedi ja selleks ajaks koormus, mis seotud otseselt vaevuste tekkimisega, kõrvale jätta.

3. Kui tihti võib teha hormoonsüsti? Olen saanud kaks süsti ühe küünarnukki ja teise randmesse umbes kaheaastase vaheaja järel.

Jäme reegel on, et ühte anatoomilisse piirkonda võib aastas teha 3 glükokortikosteroid süsti. Viimase aja trendid sporditraumatoloogias püüavad hormoonsüste vältida nende kahjulike kõrvaltoimete tõttu. Kasutusele on tulnud lööklaineravi, autoloogne plasma suplementatsioon, mis on viimastel aastatel kasutust leidnud ülekoormusvigastuste ravis.

4. Kuidas ja kas üldse on võimalik tõsta 50. eluaastale läheneva inimese aeroobset võimekust?

Keskealise inimese aeroobset võimekust on võimalik tõsta kindlasti. Jämedalt peaksid harjutuskorrad kestma vähemalt 45 minutit vähemalt 5 korda nädalas ja pulsisagedus peaks jääma alla 70% maksimaalsest.

5. Miks vastupidavusalade tippsportlastel tekivad liiga suured ärakukkumised ja nendest väljatulek võtab tohutult aega? On selliseid mõõnu võimalik vältida?


Peamine põhjus on see, et sportlane läheb harjutamisega liiga hoogu - treeningutest ei jõuta enam

taastuda. Unustatakse, et puhkamine on sama oluline kui treenimine. Ületreeningu esmasteks tunnusteks on unehäired, kaalu langus ja hommikuse (rahuoleku) pulsisageduse tõus.

6. Kas Teie arvates on Eestis kirurgide ja füsioterapeutide vaheline koostöö heal tasemel ning kui hästi üldse info liigub spordiarstide vahel?

Kirurgide ja füsioterapeutide vaheline koostöö on Eestis viimastel aastatel paranenud ja füsioterapeutide tööd on ka enam tunnustama hakatud. Sest selleks, et ravi oleks edukas, on füsioterapeutide tööl patsiendiga väga oluline roll. Nn. spordiarste on Eestis suhteliselt vähe ja kõik tunnevad üksteist ja suhtlevad üsna sageli, seega võib infovahetust kindlasti rahuldavaks lugeda.

7. Millist meetodit peate kõige optimaalsemaks tagasisideks ületreenituse kontrollimisel?

Kõige lihtsamad näitajad, mis ilmnevad juba ületreeningu algusfaasis on unehäired, kaalulangus, südame löögisageduse tõus hommikul rahuolekus, kiiruse ja jõunäitajate langus.

8. Seitsmeaastane laps käib kaks korda nädalas trennis, kuid kurdab viimasel ajal pisteid südames. Kas peaks teda kontrollima spordiarsti juures?

Pisted südamepiirkonnas ei pruugi sugugi olla seotud südamega, kuid kindlasti tasuks külastada spordiarsti, kes vajadusel viib läbi koormustesti ja määrab täpsustavad uuringud ning ravi.

9. Läbisin poolteist aastat tagasi põlve ristatsidemete eduka operatsiooni. Proovin tasapisi uuesti harrastajate tasemel korvpalli mängima hakata ja sellega seoses oleks mul paar küsimust. Palun soovitage mõned harjutused, mida kindlasti peaks tegema. Samuti huvitab mind, kas pigem on kasulik ratast sõita või joosta? Kas ja millal võin mõelda platsile naasmisele?

Ristatisideme taastav operatsioon on tänapäeval ka artroskoopilises kirurgias üsna mahukas operatsioon, mille järel taastumisperiood loetakse umbes 6 kuud, kusjuures olulisimaks on 4-pealihase mahu taastamine.

Kindlasti on taastusperioodi esimeses pooles velotrenažööril tähtis roll. Taastumise pikkus on siiski individuaalne ja nn. kontakt-spordialadel ei soovitata enne 6 kuu möödumist eesmise ristatisideme taastavast operatsioonist võistlusspordis osaleda.

Kui operatsioonist on möödas 1,5 aastat, siis võiks ideaalis olla roheline tee kõigi spordialade harrastamiseks. Loomulikult tuleb aga silmas pidada omal ajal lisaks ristatisideme rebendile põlves ka kaasnevaid vigastusi ja kui hetkel on jäänud opereeritud põlve osas miskit häirima, tuleks pöörduda selguse saamiseks ortopeedi poole.

10. Millise toidupoes müüdava toiduaine või toote söömise tulemusena võib sisse süüa dopinguaineid? Kas erinevatel aladel on erinevad dopinguainete nimekirjad?

Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja WADA poolt kinnitatakse iga-aastaselt kehtiv dopingainete ja -meetodite nimekiri, mis laieneb kõigile spordialadele.

Selles nimekirjas on eraldi väljatoodud ained, millede puhul kehtivad kasutamispiirangud kindlate spordialade lõikes (näiteks alkohol loetakse dopinguks autospordis ja mäesuusatamises).

Eestis tavapoodides ei ole võimalik dopinguaineid sisaldavaid toiduprodukte soetada, apteekides on ravimid, mis sisaldavad dopingainete nimekirjas olevaid aineid, kuid enamasti väljastatakse neid vaid retsepti alusel. Probleem võib kerkida USA-s nn toidulisanditega kauplevates poodides kus leidub kõiksugu kraami.

11. Kui kiiresti toimub dopingu väljutamine kehast? Kui pikad on dopinguainete järelmõjud organismile?

Erinevad dopingainete nimekirja kuuluvate toimeainete väljumine organismist kõigub poolest päevast kuni 3-4 kuuni. Kui pikaajaline on ühe või teise dopingaine tarvitamise järel soovitud mõju , sõltub jällegi ainest, mida kasutatakse. Näiteks EPO kasutamise järel võib vere punaliblede arv jääda tavaväärtustest kõrgemaks kuni 120 päeva vältel, aga anaboolsete steroidide pikaajaline tarvitamine põhjustab kindlasti püsivaid terviserikkeid.

12. Kus algab või lõpeb piir spordi ja tervisespordi vahel?

Tervisespordi eesmärgiks peaks olema hea füüsilise toonuse saavutamine ja motoks - terves kehas terve vaim.

Tippsport ehk saavutussport ei pruugi tervise seisukohalt sugugi kasuks tulla, arvestades vigastuste riski ja pidevaid ülepiirilisi koormusi. Samas teame, et on nn. harrastussportlasi, kes treenivad tippsportlase mahtudega. Selles valguses on piir tervisespordi ja tippspordi vahel pisut hägune.

Minu jaoks on selleks piiriks eesmärk - esimesel puhul on selleks vaimne ja füüsiline tervis, teisel puhul aga võistlusspordiga seotud eesmärk, mille saavutamise nimel tehakse kindla suunitlusega tööd.

13. Eestis on viimastel aastatel populaarseks saanud nö. huuletubakas ehk SNUS, mis kogub üha rohkem populaarsust ka tippsportlaste seas. On kuulda, et isegi Jaak Mae on kasutanud/kasutavad seda, kuna see ei kahjusta kopse. Tarbijad räägivad snusist kui heast lihaste lõdvestajast, kaalulangetajast nint ainevahetuse kiirendajast. Samas pidavat mõnikord kaasnema peavalu, südamelöökide kiirenemine ja puperdamine, põskede õhetamine jne. Kuidas kommenteerite antud tubakaliigi (suure koguse nikotiin) mõju ja tagajärgi, eelkõige tippsportlastele?

Huuletubakas ehk SNUS ei ole spordis keelatud. Peamine negatiivne toime on pikaajalistel kasutajatel suu limaskesta kahjustus, mis võib olla eelduseks huulevähi tekkimisel.

Uuringud on näidanud, et SNUS-i tarvitamine tõstab kergelt kardiovaskulaarhaigustesse haigestumise riski. Muul juhul võib huuletubakat käsitleda kui alkoholi, mille kasutamine pole keelatud, kuid liialdamine ei ole soovituslik.

14. Kui palju ja mis koormusel võib peale meniskirebendit sporti edasi teha või kas üldse võib?

Oleneb konkreetsest rebendist. On olnud korvpallureid, kes juba 3 nädalat peale meniski artroskoopilist operatsiooni taas mängivad.

Jämedas laastus võib meniskioperatsioonist taastumiseks tänapäeval lugeda 4-6 nädalat patsientidel, kellel ei esine põlveliigeses kaasuvaid vigastusi või kahjustusi.

Tavaliselt antakse patsientidele kaasa juhend, kus on toodud soovituslik režiim ja harjutused meniskioperatsiooni järgsel perioodil kuueks nädalaks. Spordimaailm tunneb palju sportlasi, kes peale meniskioperatsiooni jätkavad oma sportlasteed.