Nagu selgub Parveotsa poolt sotsiaalmeediasse tehtud postitusest, siis ametlikult oli koostöölepe juba varem katkenud. Katkemise põhjuseks olevat olnud Parveotsa auto mootor. Nimelt jooksis Parveotsa autol mootor kokku ning seejärel ei olnud tal enam piisavalt rahalisi vahendeid, et Kiivikale tema töö eest palka maksta.

Parveotsa sõnul ei soovinud ta mingil juhul Kiivika mainet kahjustada ning võlgneb talle suure vabanduse.

Parveotsa sotsiaalmeediasse tehtud postitus muutmata kujul:

“Jätkan siin kohal oma pooeli jäänud lugu siis sellega, et oma valikutega ei tõmmanud ma halba tähelepanu ja valgust mitte ainult endale vaid ka oma treenerile. Kuna mul on juba nii palju kogemust, siis pole vaja treeneri poolt pidevalt ette lugeda, et tõsta seda kangi nii palju, söö kana mitte jäätist enne võistlusi ja lisandite koha pealt on ka asi selge. Kui me kunagi koostööd alustasime, siis oli lepingus punkt, mis rangelt keelas igasugu välismaiste lisandite kasutamise ilma treeneri nõusolekuta. Leping lõppes sellega, et mul jooksis autol mootor kokku ja pärast seda polnud enam suuteline endale pidevalt treenerit palkama. Hr. Kiivikas ütles selle peale, et mul pole niikuinii vaja koguaeg kätt hoida ja kui on mingeid küsimusi, siis võin temaga siiski ühendust võtta. Ettevalmistuse ajal käisin iga päev trennis ja olin saalis tavaliselt ka pühapäevaste Team Kiivikase ühistrennite ajal, kus saigi kõik vajalik ära räägitud ja mõned korrad vorm üle vaadatud. Toidust ega lisanditest polnud juttu, kuna kaal ja pilt läksid nii nagu vaja. Eks trennis kohtad ka palju teisi inimesi ja tuttavaga juhtusin lihtsalt rääkima rasvapõletajatest, mis toimivad ja kuidas toimivad ja kust soodsamalt osta saab... Jutt igal juhul viis asjani mida tarvitasin. Treenerile ei rääkinud midagi, kuna ei pidanud asja oluliseks ja netilehel, kust kaup pärines, kirjeldati seda ju kui lubatud kraami... No igatahes siin ma nüüd olen ja ei peida pead liiva alla. Mul ei olnud mingit plaani Oti kui treeneri mainet kahjustada ja võlgnen talle hetkel väga suure vabanduse. Olen suhelnud Oti endaga, Eesti Antidopingu liidu esindaja, EKFL-i presidendi ja ka ajakirjandusega. Mul pole kellegi ees midagi varjata: vastan telefonile, meilile ja ka Messengeri kirjadele nii nagu töö kõrvalt jaksan. Vabandan veel kord hr Kiivikase ees kogu südamest. Ja ka kõigi sugulaste ning tuttavate ees, kes minusse on uskunud ja mind toetanud sellel teel!“