Deniss Karpak ütles MM-i eel, et tal on kindel soov anda endast tiitlivõistlustel parim. “See on minu elu kuues MM ning tean kogemustest, et eesseisvad seitse võistluspäeva tulevad pikad ja rasked. Treeneri seatud esimene siht on kuldlaevastikku jõudmine ning edasised eesmärgid püstitame vastavalt sellele, kuidas kvalifikatsioonisõidud lähevad.”

Sportlase põhilised ambitsioonid seostuvad suvel toimuvate tiitlivõistlustega. “Ees seisab raske töö — tippvormi ajastamine. Tahan olla kõrgvormis juulis ja augustis, mil toimuvad EM ja olümpiamängud,” rääkis Karpak.

MM-il osaleb kogu maailma Laseri eliit eesotsas maailmameistritiitlit kaitsva austraallase Tom Slingsbyga, homsesse starti lähevad 160 sportlast 57 riigist. Maailmatiitlivõistlustele pääsenud sportlaste arv on limiteeritud vastavalt purjetajate eelnevatele tulemustele ja Laser klassi sportlaste arvukusele riikide lõikes. Terrigalis sõidetakse välja ka 10 pääset Qingdao olümpiaregatile, kuhu üldse pääsevad 40 Laser-purjetajat. Deniss Karpak võitis Eestile olümpiapileti juba 2007. aasta MM-il Portugalis Caiscais.

Neljapäevast pühapäevani (7.-10. veebruaril) peetakse kvalifikatsioonisõidud, esmaspäevast kolmapäevani (11.-13. veebruaril) toimuvad finaalsõidud. Igale päevale on planeeritud kaks võistlussõitu, kokku 14 sõitu. Sportlased peavad nädalapikkuse regati vältel oma paremust tõestama väga varieeruvates ilmastikuoludes. “Regatt toimub Vaikses ookeanis ning “vaiksed” on ka lained — kõrgusega 4-5 meetrit. Viimased viis päeva on siin olnud tugevad ja väga tugevad vihmad. Ka tuuletingimused on huvitavad - ühel päeval puhub tuul kiirusega 10 m/s, järgmisel päeval kiirusega 1-2 m/s. Hea on see, et õhutemperatuur on pidevalt 25-30 kraadi ja veetemperatuur 20-24 kaardi,” iseloomustas Karpak võistlusolusid.

Laser on umbes 190 000 aktiivse purjetajaga ülemaailmselt populaarseim ühemehepaat. 1969. aastal disainitud Laser kuulub olümpiapurjetamise kavasse 1996. aastast. Lihtsa taglastusega lameda põhja ja ühe purjega monotüüpklassi paat seab varustuse osas kõrgeid tehnilisi nõudeid, samuti on Laser sportlasele füüsiliselt üks raskemaid klasse üleüldse.

Eesti purjetamiskoondis avas maailmameistrivõistlused 4.-9. jaanuaril 49er klassis, kust Tõnis Haavel — Lenart Kivistik naasesid 53. kohaga. 13.-19. jaanuaril toimunud purjelaudade RS:X klassi MM-il lunastas Henri Kaar 71. kohaga Eesti purjetamiskoondise teise olümpiapileti, Johannes Ahun tuli 86. kohale ja Maarja Niinemets 66. kohale. Finn klassis seilav Harles Liiv sai 23.-29. jaanuaril peetud Finn klassi MM-il 68. koha. Äsja lõpetasid tiitlivõistlused 470 klassi paatkonnad, kus 24.-30. jaanuaril peetud regatil said Marjaliisa Umb — Elise Umb 28. koha ja Raul Oja — Marko Pomerants 86. koha, Merili Randmaa — Agnes Lill katkestasid Lille põlvetrauma tõttu.

Purjetajate osalemist MM-il toetavad Samsung, Starter, Marinepool, LTT, KSA Silmakeskus, Eesti Ehitus, Matek, Hawaii Surf, NG Investeeringud, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Olümpiakomitee.