Eile vaid poolenisti täidetud kohad oksjonisaalis on täna peaaegu pilgeni täis. Fuajees võib saali poole liikujaid, valvelauast saadud punane oksjoninumber näpus, näha veelgi.

Siinsamas fuajees sohval istudes sattusin peale vestlusele, mis puudutas meie eilset siinviibimise põhjust, Erika Salumäe kuldmedaleid.

Osaleja 1 - äsja oksjonisaalist välja tulnud musta Rolling Stonesi pusaga väikest kasvu kiilakas meesterahvas. Näost näha, et vutifänn.

Osaleja 2 - diivanil lösutades oksjoni kataloogi uurinud ja laual vedelevaid ajalehte sirvinud halli peaga vanem mees.

Esimene: "Kuulsid juba, mis siin eile toimus? Siin oli hullumaja. Ühe naisratturi kuldmedalid läksid 25 tuhandega!" (imestunud näoga vaatab ta ka mulle otsa, sest kikitasin tema jutu peale kõrvu ja pöörasin pea tema poole)

Teine: "Tõesti, jah? Ratturi...? Rattasõit on ka Inglismaal väga populaarne, aga et kohe 25 tuhandega. Uskumatu! Kes ta oli?"

Vutifänn: "Keegi eestlane. Nime ei mäleta. Vaata raamatust. Uskumatu, tõepoolest..."

Salumäe mõlemad olümpiakullad, 1988. aasta Souli ja 1992. aasta Barcelona medalid müüdi maha 25 000 naelsterlingiga. Souli medali ostis saalis viibinud EOK president Neinar Seli, teine läks seni tundmatule interneti teel pakkujale.