Esiviisikusse mahtusid veel jalgpallur Ragnar Klavan ja võrkpallur Kert Toobal, kuid seda suuresti tänu ajakirjanikele ja rahvahääletusele, sest alaliidud neid oma esiviisikusse ei pannud. Napilt jäid antud tabelist välja veemotosportlane Rasmus Haugasmägi ja krossisõitja Aigar Leok.

Aasta naissportlase hääletus oli juba pingelisem. Nagu oodata oli, võitis rahvahääletuse 13-aastane vigursuusataja Kelly Sildaru, kuid ajakirjanike ja alaliitude esimene valik oli maadleja Epp Mäe, mistõttu tema ka parimaks kuulutati. Alaliidud valisid teisele kohale Erika Kirpu, kolmandale Anett Kontaveiti ning jätsid Sildaru sootuks punktidest ilma. Esiviisikust jäid napilt välja kiiruisutaja Saskia Alusalu ja fitnessiga tegelev Kristiina Koroljak.

Aasta võistkonna hääletusel esines anomaalia sõudjate ja võrkpallurite puhul - esimesi hindasid kõige kõrgemalt ajakirjanikud ja alaliidud, teisi rahvas. Epeenaiskond jäi rahvahääletusel ja alaliitude valikus teiseks, ajakirjanikud hääletasid nad kolmandaks. Kokku tuli järjestus, mis ühe või teise muutuja erinemisel võiks olla hoopis teistpidine.

Aasta treeneri hääletusel valitses täielik üksmeel - nii ajakirjanikud, rahvas kui ka alaliidud hääletasid parimaks Mart Seimi isa Alar Seimi ja teiseks võrkpallikoondise juhendaja Georghe Cretu. Ühe punkti teenisid veel sõudjate treener Matti Killing, Epp Mäe juhendaja Ahto Raska ja epeenaiskonna pealik Kaido Kaaberma.

Aasta noorsportlaseks valiti ülekaalukalt Anett Kontaveit, kusjuures Kelly Sildaru, kelle rahvas hääletas suisa parimaks naissportlaseks, jäi siin alles kolmandaks. Ujujale Kregor Zirkile andsid ajakirjanikud ja alaliidud hääli võrdselt, Hans-Christian Hausenberg pääses tabelisse vaid tänu alaliitude häältele ning Janek Õiglase puhul oli lugu vastupidine.