"Seadused muutuvad karmimaks juhul, kui rikkumine on mitmekordne või kui asjasse on seotud alaealised," rääkis Anvelt Delfile pärast täna justiitsministeeriumis toimunud dopingut puututavate õigusaktide ülevaatamise ümarlauda.

"Aina rohkem on nn dopinguturul mitteravimeid ehk muid aineid ja meie seadusandlus jääb ajale jalgu. Teadmisi selle kohta, mis toimub dopingumaailmas, saime täna riigi esindajatena palju juurde," lisas minister.

Info liikumine spordiorganisatsioonidelt riigile jätab Anvelti sõnul hetkel soovida. "Tuleb selgeks rääkida, kas riikliku järelevalvega tegeleb politsei, ravimiamet või keegi muu. Kui Bernatski juhtum oleks toimunud ajaliselt natuke lähemal, siis oleks ravimiamet mänginud suurt rolli, et tuvastada ravimite liikumine. Samuti terviseamet doktori tegevuse suhtes. Praegu on arusaam, et mingi lüli justkui ei tööta või on tasalülitatud".

Anvelt sõnul jäetakse preagu sportlane üksi, kui ta jääb dopingu tarvitamisega vahele. "Ma ei taha uskuda neid juhtumeid, kus sportlane ütleb, et ise tegin ja ise olin. Selle taga on süsteem, kuid spordiorganisatsioon kui MTÜ ei saa nendeni jõuda. Järelevalveorganisatsioonide omavaheliste tööülesannete analüüs peaks näitama, kas on vaja muuta spordiseadust," rääkis minister.

Justiitsminister kutsus tänasesl ümarlaual osalema kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, riigiprokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, ravimiameti, maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Olümpiakomitee ning SA Eesti Antidoping esindajad.

Karistusõiguse osas jõustuvad 1. jaanuarist muudatused, mis karmistavad dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja annavad laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks. Nimelt on järgmisest aastast alaealisele või korduv dopinguaine väljakirjutamine, üleandmine või kallutamine teise astme kuritegu – selle eest on karistusena ette nähtud kuni kolm aastat vangistust, selle kuriteo toimepanemine kolme isiku poolt organiseeritult moodustab kuritegeliku ühenduse ning sellisel puhul on võimalik tõendusmaterjali kogumiseks rakendada ka jälitustoimingut.

"Järelevalveorgani partnerina nägid asjaosalised kõige tõenäolisemalt sihtasutust Eesti Antidoping, senisest enam teavet tuleks riigiasutustele anda ka Eesti Olümpiakomiteel," ütles Anvelt. Minister tõi välja ka vajaduse täpsustada dopingu mõistet karistusõiguses, kuna dopinguna tarvitatavate ainete loend on laiem kui vaid ravimid.