2001. aastal EOK presidendiks saanud ja eile oma kolmandat ametiaega alustanud 62-aastane Siimann andis kaks kaalukat ametit majandusseltskondades ja poliitilistes tagatubades hästi orienteeruvatele reformierakondlastele Selile ja Savile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tõenäoliselt pole EOK juht valmis muutusteks, mida kindlasti tahtnuks hakata läbi suruma ettevõtlik noorpoliitik Nool. Neljanda asepresidendi kandidaadi Jüri Tammega, kes neli aastat tagasi oli ka ise presidendikandidaat, Siimannil ladusat koostööd ei tekkinud. Ent mõistagi lisas EOK juht ka kaks olümpiamedalimeest oma mees­konda ehk valis nad täitevkomitee liikmeks. „Kui keegi loodab, et Erki Nool ei hakka täitevkomitee liikmena kritiseerima, siis ta eksib,“ hüüatas Nool kergelt erutatuna.

Kuigi olümpiavõitja üks käitumisvariante oli pärast asepresidendi kohast ilmajäämist täitevkomitee liikme rollistki loobuda, jättis ta kavatsuse sinnapaika. Nii jäigi üks võimalikke elevusi saalis sündimata ja valimisõhtu möödus surmigavalt.

„Täitevkomitee koosseis sai täitsa okei, kõige hullem pole,” põhjendas Nool. „Aga asepresidendina tundnuksin hoopis teist vastutust.”

„See oli eetiliselt raske otsus, tegin valiku pärast pingelist sisemist heitlust ja sõpradega nõu pidamist,“ selgitas Siimann. „See ei tähenda, et teised olid nõrgemad kandidaadid.”

Siimann näeb nii Selil kui ka Savil Toompea otsustajate seas suuremat mõjuvõimu kui Noolel ja Tammel.

Rivaal jäi „ette valmistamata“

Kuigi EOK eelarve on viimases olümpiatsüklis üle kahe korra kasvanud, pidas Siimann kahe sporti läbi ja lõhki tundva mehe usaldamist liigseks luksuseks. Järgmise aasta riigieelarves on ju spordile eraldatud tänavuse 125 miljoni krooni asemel 40 miljonit vähem.

„On vaja kedagi, kes suudab tuua raha,“ lausus Siimann. „Seli on ärimees ja olümpiaakadeemia president, kes on üks enam sporti ja sportlasi toetanud inimene.”

Seega lähtus EOK juht pragmatismist, mitte aadetest, millest talle meeldib sageli rääkida.

„Savi on 1999. aastast saadik juhtinud suusaliitu ja teinud seda talle omases juhtimisstiilis ilma häält tõstmata,” lausus Siimann. „On vaja kogenud inimest, kes suudab süvendada koostööd alaliitude ja eri organisatsioonidega.”

Spordirahval oligi ennatlik suuri muudatusi oodata, huvitavate ja kirglike sõnavõttudega valimiste võimalus kadus eos. Siimannile väärikat rivaali pole nelja aasta jooksul „ette valmistatud”. Noolelt väidetavalt siiski küsiti, kas ta oleks valmis EOK juhiks pürgima. „Nool on pärast tippsportlase karjääri ühiskondliku eluga hästi kohanenud, näen teda tulevikus eduka poliitikuna,” lausus Siimann.

Treenerid jäid spordivõimu juures esindamata. Eesti treenerite liidu juhile, riigikogulasele Jaak Salumetsale Siimann kohta ei leidnud.

Kas Siimann on ametis lõpuni?

•• Mart Siimanni volitused olümpiakomitee presidendina kestavad 2012. aasta sügiseni. Pärast Londoni olümpiamänge on taas korralised valimised.

•• Ühe võimalusena nähakse, et juba seitse aastat EOK-d juhtinud kogenud poliitik viib paari aastaga mõne oma meeskonna tähtsama kavatsuse ellu ja siis annab teatepulga üle Neinar Selile.

•• „Mu isiklik oletus on, et Siimann ei taha olümpiakomiteed vedada ametiaja lõpuni,“ ütles Erki Nool.

Spordi võim

Olümpiakomitee juhtkond

•• Olümpiakomitee presidendiks valiti taas Mart Siimann, pea­sekretärina jätkab Toomas Tõnise.

•• Asepresidendid on Neinar Seli ja Toomas Savi.

•• Täitevkomiteesse said Peep Aaviksoo, Kaia Jäppinen, Rein Kilk, Oliver Kruuda, Jüri Käo, Ilmar Kütt, Erki Nool, Ivari Padar, Vilja Savisaar, Urmas Sõõrumaa, Jüri Tamm, Erich Teigamägi ja Jaan Toots.