Rahvahääletusel saavad kõik huvilised kaasa rääkida aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri valimisel. Igas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile. Rahvahääletus lõppeb 21. detsembril kell 23:59, seni saab igast seadmest hääletada ööpäevas ühe korra. Kõikides kategooriates oma lemmikute poolt hääletanute vahel loositakse välja pääsmeid „Spordiaasta Tähed 2017“ auhinnagalale.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa hinnangul oli lõppev spordiaasta Eesti spordile viljakas ja emotsiooniderohke. “Meie sportlased on rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tänavu võitnud 156 medalit 32 erinevalt spordialalt. See on kinnitus Eesti spordi laiapõhjalisusest ja konkurentsivõimest maailmas. Iga medalivõidu taga on sportlase, tema treeneri ja tugimeeskonna pikk ja pühendunud töö. Meil on põhjust olla tänulikud ja tunda uhkust, et Eesti on rahvusvahelistel spordiareenidel väärikalt esindatud,“ ütles Sõõrumaa. Sõõrumaa hinnangul kujuneb konkurents Aasta sportlase tiitlitele seetõttu tihedaks. „Selgitame parimad välja kolmes hääletusvoorus, kus võrdne häälte osakaal on nii spordiorganisatsioonidel, spordiajakirjanikel kui ka spordifännidel. Palju põnevust lisab just rahvahääletus, sest tulemuste kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased oma sooritustega on pakkunud. Kindel on, et iga toetushääl on lõpliku paremusjärjestuse selgitamisel äärmiselt oluline. Kutsun kõiki spordiaasta parimate valimisel kaasa lööma!“

2017. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.

Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Nordea Kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2017”.

Eestis on aasta parimaid sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2016. aastal valiti aasta meessportlaseks kergejõustiklane Rasmus Mägi, aasta naissportlaseks kergejõustiklane Ksenija Balta, aasta võistkonnaks sõudmise neljapaat koosseisus Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ning aasta treeneriks sõudmistreener Matti Killing. Läbi aegade kõige rohkem Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.