Zürii liikme, Eesti Spordimuuseumi direktor Daimar Lelle sõnul oli kindlasti tegemist spordiraamatuga, mis möödunud aastal enim ka avalikku tähelepanu pälvis. Gunnar Press tänas oma sõnavõtus Viljar Loori perekonda ilma kelleta seda raamatut kindlasti poleks sündinud. Samuti rõhutas ta, et meie läbi aegade parima pallimängija elu ise ongi üks lugude lugu, temal autorina tuli see lihtsalt kirja panna.

Lisaks võitjale otsustas zürii seekord ühte teost tunnustada ka diplomiga ning selle pälvis Uno Aava oma mahuka elulooraamatu „Elu- ja ralliradadel“ eest. Zürii arvamuse kohaselt oli tegemist aasta suurima üllatajaga ning see, ühe spordiraamatu traditsioonilisi piire kaugelt ületav teos, oli kindlasti tunnustamist väärt.

Seekordse auhinna võitnud teose kohta on spordiajakirjanik Jaan Martinson oma raamatublogis öelnud: „Raamatu autor Gunnar Press on suutnud raamatusse mahutada Loori loo kõrval ka Eesti võrkpalli ajaloo, legendaarsest 1968. aasta N. Liidu meistritiitlist kuni punariigi lagunemiseni kõigi oma tõusude ja mõõnade ja skandaalidega alates legendaarse noortetreeneri poistelembusest kuni kolme koondislase vanglasseminekuni. Ent Loorist räägitakse ääretult ausalt, see tähendab inimlikult. Räägitakse, kuidas Loor võitles vigastustega, taludes teinekord ebainimlikku valu, kuid ei lasknud end sellest häirida. Kuidas käis toona viinavõtt, kuidas võrkpallikuningas jäi hätta armuasjades ja lõpuks, kuidas ta elust enese käe läbi lahkus, sest ei suutnud tavailmas olla sama tugev ega leida õigeid lahendusi, nagu suutis palliplatsil.“

Georg Hackenschmidti raamatuauhinda annavad 2012. aastast ühiselt välja Eesti Spordimuuseum ja Eesti Olümpiaakadeemia ning selle saab iga kalendriaasta jooksul ilmunud parim eestikeelne sporditeemaline raamat, mis räägib parimal moel spordist, spordi mõttest, ausast mängust ja liikumise rõõmust. Auhinnaga kaasneb Jass Kaselaane kavandatud auhinnaskulptuur ja 1000-eurone preemia.