„Eriline on ta (see meistritiitel) seetõttu, et meil on olnud väga keeruline hooaeg. Sügisperiood kuni aastavahetuseni oli veel suhteliselt normaalne, aga teise poolaasta algus oli meil pool võistkonda, üheksa mängijat, vigastustega audis. Väga keeruline oli treenida, kaasasime noori. See tekitas minus kahtleva olukorra – kuidas suudame punkte korjata, kuidas suudame mitmes sarjas edukalt võistelda,“ meenutas Musting. „Suutsime aga lõpu meeskonnana nii kõvasti tegutseda ja mängida. Väga suur kummardus meeste ees.“

Kuigi finaalseeria lõppes Serviti kuiva 3 : 0 võiduga, oleks Mustingu sõnul see võinud venida ka viie mängu pikkuseks. „Pidime olema sajaprotsendiliselt kontsentreeritud. Teadsime, et kui täna eksime, läheb meil Viljandis keeruliseks. See, et me teise mängu teise poolaja alguses nii lihtsalt kätte saime, oli ka minu jaoks üllatus. Sellise toetajaskonnaga arvasin, et need Viljandi mängud kujunevad meil väga raskeks ning kui täna oleksime kaotanud, oleks meil seal väga raskeks läinud. Ega me keegi neljapäevaks enam mängima ei tahtnud minna.“

Kõigis kolmes finaalmängus tegi Serviti vahe sisse mängu keskel. Kas see tuli meeskonna paremast füüsilisest vormist?

„Võib-olla esimeses mängus loksus see vahe sisse juba esimesel poolajal, aga kaks järgmist olid küll suhteliselt identsed,“ tõdes Musting. „Selgelt oli näha, et pall muutus nende jaoks veel ümmargusemaks ning kukkus tihti maha. Kas see oli füüsises, tuleb küsida Marko Koksi käest.“
Põlva tõusis oma 11. tiitliga kõigi aegade rivistuses ühele pulgale tulise konkurendi Kehraga. Kas Musting ise ka selle peale mõtleb? „Ma ei loe neid! Loeb see üks aasta ja tänaseks on see juba kõik. Võib öelda, et homseks on see juba minevik ja kõik algab otsast peale, komplekteerimine ja asjad. See on elu ja see lähebki nii.“

Põlva meeskonna liider Ardo Puna sai avamängu lõpus raskelt vigastada ning Mustingu sõnul võib mees eesmise ristatisideme vigastuse tõttu olla väljas kuni selle kalendriaasta lõpuni. „See tähendab vähemalt pooleaastast käsipallipausi. Kui hästi läheb, loodame teda näha aasta lõpus.“
Saatuse irooniana on Puna just selline sportlane, keda tema distsipliini ning professionaalsuse tõttu teistele eeskujuks tuuakse. „Uskumatu teema. Ta on alati pool tundi enne treeninguid juba esimesena saalis, teeb igasuguseid eriharjutusi lintidega. Pärast trenni läheb ta viimasena ära,teeb jalgadele harjutusi, rullib lihaseid... Ma panen juba oma kamorka kinni, ütlen talle veel, et ta tuled ära laseks ja ukse lukku paneks, kui ta lahkub. Ja siis selline kaotus... Loodame, et ta tuleb sellest välja. Kõva mees ja kõva iseloomuga, ma arvan, et ta ronib sellest välja,“ kiitis Musting oma hoolealust.