Aleksejevi elu Šveitsis on kui muinasjutus. Klubi on puurilukule andnud kolmetoalise korteri, lisaks asuvad postikaardi pilti väärivad mäed kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel ja pikka teekonda ei pea ette võtma ka järve äärde jõudmiseks. Tõsi, tingimused on mehe arust kohati liigagi head. „Nii suure korteriga pole mul midagi peale hakata,“ ütles Aleksejev Delfile. „Seetõttu on mul üks tuba möbleerimata.“ Aleksejev elas sama suures korteris ka Thunis, kuid siis olid asjad teisiti. „Thunis jagasin eluaset Kaupo Liivaga, ent tema mängib nüüd jälle Kehras,“ meenutas Aleksejev.

Kuigi Liiva naasis Šveitsist kodukamarale, pole Aleksejev tuntud juustu ja kellariigis ainus Eesti käsipallur, sest Schaffhauseni Kadettenis mängib Mait Patrail. „Me pole südamesõbrad, aga kohtume aeg-ajalt ikka,“ lausus Aleksejev. Alates järgmisest hooajast olukord muutub, sest Patrail kolib Saksamaale. Loodus tühja kohta ei salli ja nii sokutab Aleksejev enda klubisse veel ühte eestlast. „Meil otsitakse joonemängijat ning ma pakkusin välja Marius Lepa,“ teatas Aleksejev. „Mariusel pole seis Hispaanias kiita, sest sealseid klubisid on finantskriis tabanud õige valusalt.“

Aleksejev on Šveitsis end mugavalt sisse seadnud. Selgeks on saanud ka saksa keel, mida mõnikord laiemalegi avalikkusele demonstreerida tulnud. „Kohalikud väljaanded on paar korda intervjuud küsinud ja ma pole hätta jäänud,“ rõõmustas Aleksejev. „Olen siin kenasti kohanenud, kuid loorberitele ei tasu puhkama jääda. Mul on vanust juba 28 aastat, seega oleks karjääriredelil aeg järgmine lehekülg pöörata. Tahaksin ära proovida Saksamaa kõrgliiga, mis on enamike käsipallurite unistuseks.“

Mänguliselt on Aleksejev enda sõnul viimaste aastatega edasi läinud, kindlasti mängib selles rolli Kriens-Luzerni edukas esinemine koduliigas. „Oleme teisel kohal ja treener usaldab mind. Mänguaega saan oma konkurendiga võrreldes suhteliselt võrdselt, kuid tähtsaid matše olen reeglina alustanud mina,“ kiitis Aleksejev endist Taani koondise lootsi Torben Wintherit õigete otsuste eest. „Mõnes mõttes oli seis Thunis parem, sest seal oli väravavahtide treener Lee Suik-Houng, kes kuulus maailma tippu. Kriensis pean ise hakkama saama, seega kuuluvad korealase näpunäited siiamaani marjaks ära.“

Kriens-Luzern on hetkel Šveitsi liigas Kadetteni järel teisel kohal. Aleksejevi meelest pole see üllatus. „Klubi omanikud panid püsti kolme aasta pikkuse projekti, mida peaks kroonima meistritiitel,“ avalikustas Aleksejev tiimi ambitsioonid. „Oleme praegugi konkurentsivõimelised ja maksimalistina ootangi suurt edu juba sel hooajal, kuigi tiitlit meilt veel ei nõuta.“

Sel nädalal peab Aleksejev aga tõrjuma Eesti koondise Bosnia ja Hertsegoviina vastu võidule või muidu tuleb pääs EM-finaalturniirile ära unustada. Loodetavasti Aleksejev ikka pääseb meeskonnaga ka välismängule, sest välimus on mehe elu teinekord kibedaks teinud. „Habeme tõttu on mind nii mõnigi kord terroristiks peetud,“ muigas ta. „Olen lennujaamades olnud kõrgendatud tähelepanu all aga siiamaani on kõik hästi läinud.“