"Ma ei põe tänase sõidu pärast. Tulin siia 10 km uisukulla järele. Võitsin hõbeda ja olen väga õnnelik. Oma tiimi tänan sellega, et kallistan kõiki."

Sportlanna saagiks jäi seekord hõbemedal, seni Eesti ainus.
"Ei ole meil head klassikasuuska, ei oska me seda ka määrida," oli Kristina esimene kommentaar laupäevase maratoni kohta.

"Kui oleksin saanud, vahetanuks suuska ka neljandat korda. Esimene suusk oli enam-vähem, pidas ja libises ka. Teine ei pidanud ega libisenud, kolmas oli nagu oli."
Oma seisundi kohta ütles kahekordne olümpiavõitja, et see oli tunduvalt parem kui suusavahetuse sõidu ajal.

"Mahatuleku mõte oli päris tugev, aga ütlesin endale, et niisuguse tasemega võistlust nagu olümpia, mul enam ei tule, ja ma pean lõpuni sõitma," lausus Kristina. "Ei saa öelda, et kümme viimast kilomeetrit matkasin, olin ikka finišis täiesti tühi."

Seda, mis edasi saab, pole ta veel täpselt mõelnud. "Kindlasti tean vaid seda, et tahan veel lapsi. Millal, eks näis. Kuid Sotši võiks EOK mind Eesti lipukandjaks saata."