Äsja Tallinnat väisanud Söderling on avala loomuga mees. Ta teab, mille kohta ajakirjanik pärima hakkab, aga on ometi kohe nõus vestlema. Jutt jookseb, käed käivad, igast sõnast ja liigutusest õhkub ehtsat elurõõmu. Aga kui jõuame elu raskeima aja ehk särava sportlasekarjääri ootamatult lõpetanud mononukleoosi sügavama lahkamiseni, tuleb viivuks emotsioonidele alistuda.

„Vabandust…” ütleb 32-aastane Söderling. Ta peab kümmekond sekundit pausi ja hingab paar korda sügavalt, kuni saame jätkata.