Enne kui Federeri juurde tuleme, olgu meenutuseks üle korratud, millest skandaal alguse sai. Salapärasest telefonikõnest, mida keegi juhtus kusagil lennujaamas pealt kuulama, tuli ilmsiks - info sai ka hiljem ametlike allikate kaudu kinnitust -, et Williams oleks äärepealt kirja saanud hoiatuse andmata jäänud dopinguproovi pärast.

Testija ilmus ameeriklanna ukse taha kell 8.30 hommikul, aga tennisisti polnud kodus. Williamsi assistent tegi ukse lahti ning end sisse pressinud dopingukütt keeldus lahkumast enne, kui testitav koju pole tulnud. Assistendile selline sissetungimine ei meeldinud, tekkis sõnelus ning ametnik lahkus. Koju jõudnud Williams helistas naiste tennise assotsiatsiooni WTA pealikule Steve Simonile, avaldamaks arvamust, et teda on ebaõiglaselt koheldud. Simon ühendas Williamsi USA antidopinguliidu USADA juhi Travis Tygartiga.

Dopinguproov jäigi lõpuks andmata, aga ilmselt pole sellest lugu, sest USADA laborites on juba viis sel aastal Williamsilt võetud proovi. Võrdluseks: Sloane Stephensit ja Madison Keysi on tänavu testitud vaid korra, Venus Williamsit ja Coco Vandeweghet kaks korda ning on veel hulk USA naistennisiste, kes pole pidanud 2018. aastal kordagi purki pissima.

Williams sai USADA statistikast ajakirjaniku kaudu teada ning hakkas lamenti lööma, nimetades dopinguametnike tegevust sihilikuks kiusamiseks.

Wimbledoni pressikonverentsil uuriti täna Federeri käest, kuidas tal dopingutestijatega suhted on ning välja tuli huvitav fakt.

"Mul oli eelmisel kuul palju testimisi, ma arvan, et vähealt seitse. Võetud on nii verd kui uriini. Kaks korda Stuttgartis, kord Halles. Šveitsi külas, kus ma elan, elab ka testija, seega tal on väga mugav mul külas käia. Kui tal on kodus igav, siis ta ilmselt ütleb lihtsalt: "Las ma kontrollin, kuidas Rogeril läheb. See ju võtab ainult kümme minutit".

Tõsisemalt jätkates oli Federer aga dopingukontrolli pärast mures: "Olen korduvalt öelnud, et Dubais mind näiteks polegi peaaegu testitud, võibolla 15 aasta jooksul vaid korra. Ma saan aru, et see sõltub ilmselt WADA eelarvest ning pole mõtet kedagi sinna lennutada vaid ühe proovi pärast, aga see ei tohiks olla vabandus. Sellepärast ma leian, et see valdkond vajab rohkem rahastust. Ma ei usu, et teste kunagi piisavalt tehakse. Tähtis on meeles pidada, et need inimesed on professionaalid ja teavad, mida nad teevad. Kuni nad kohtlevad sind kui inimest, mitte kriminaali, on kõik korras. Aga ma saan aru, et see võib teinekord frustreeriv olla. Vahel ka minu jaoks."