Väikseid ITF-i turniire ähvardab radikaalne muutus, mis eestlastele sugugi ei meeldi
Eelmisel nädalal avaldatud TIU aasta aruandest selgus, et 292 kihlveopettuse kahtlusega matšist 152 peeti just sel tasemel ehk ITF Futures sarjas.
Briti ajaleht Daily Mail kirjutab, et ühe potentsiaalse lahendusena kokkuleppemängude vähedamiseks nähakse väikeste turniiride reformimist. Välistatud pole ka nende täiesti ära kaotamine. Reformimise all peetakse silmas muudatust, et edetabelipunkte jagataks nendel turniiridel vaid võitjale või finalistidele. See tooks endaga kaasa edetabelikohaga tennisistide drastilise vähenemise. Kui praegu on rankingupunktid rohkem kui 2000 tennisistil, siis plaani jõustumise korral kahaneks see arv umbes 500-le. Enam-vähem sellel kohal asub ka profi- ja amatöörtennise piir.
Maailma tennisejuhid loodavad, et edetabelipunktide jagamine vaid üksikutele tennisistile 10 000-dollaristel turniiridel (uuest aastast on kõige väiksemad turniirid 15 000-sed. Auhinnarahasid tõsteti, kuid edetabelipunkte jagatakse ikka sama palju - G.L) vähendaks panustajate huvi nende turniiride vastu.
Eesti Tennise Liidu projektijuhi ja enamus siin korraldatavate ITF-i turniiride eestvedaja Riho Kalluse sõnul ei lahendaks TIU plaan kuidagi probleemi. "Küsimus pole selles, kust tennisistid punkte saavad, vaid selles, kuhu raha saab panustada. Üha rohkem saab panustada igasugustesse harrastusliigadesse ja madalama tasemega turniiridele, kus mängijaid on kõige lihtsam ära osta. Selline plaan ei lahendaks probleemi. Pigem peaks süsteem olema avatud rohkematele mängijatele ja edetabelikohaga tennisistide arv kasvama, mitte vähenema," arvab Kallus.
"See tähendaks, et ATP või WTA edetabelisse saamine muutub keerulisemaks ja üha vähem mängijaid hakkab üldse üritama profiks saada. Pigem tuleks aidata noortel kiiremini profikarussellile peale saada. Selline muudatus teeb asja ainult raskemaks."
Pärnu turniir kasvab
Eestis peeti möödunud aastal neli 10 000-dollarilise auhinnafondiga turniiri, kaks Pärnus, üks Tartus ja Tallinnas. Kalluse sõnul on tõenäoline, et suvel Pärnus toimuv Estonian Open muutub sellest aastast 25 000-liseks, mis meelitaks Eestisse meestennisistid edetabelikohaga 150-200.
Kui käiku läheb kõike radikaalsem plaan ehk väikeste turniiride kaotamine, oleks see Kalluse sõnul Eestile muidugi valus hoop. "Eelkõige kaotavad sellest meie noormängijad, kelle jaoks me neid turniire korraldame ja kes üritavad profitasemel läbi lüüa. Kodusel turniiril on neil kõige parem variant saada esimene punkt, sest me saame neile anda wild card'i ning samuti lähiriikide turniiridega vabapääsmeid vahetada. Kui punktid käes, on tal võimalik minna juba laia maailma. Lisaks tõuseb koduste turniiride läbi ka meie kohtunike ja pallipoiste tase," räägib Kallus.
Eesti turniiridel teadaolevalt ühtegi kihlveopettust toime pandud pole, kuigi sellealaseid signaale on ülevalt poolt antud. "Teinekord on tulnud küsimusi ja päringuid ennustusfirmadelt. On palutud jälgida mõnda mängijat, kelle tulemused on kahtlust äratanud. Sellised palved tulevad siis, kui kuskil panustatakse suuremat sorti rahasid," ütleb Kallus. Konkreetsete tegudeni ehk mängija eemaldamiseni või tulemuse tühistamiseni pole Eesti pinnal siiski mindud.
