Lugeja kiri: Kas Kanepi või Šmigun-Vähi?

Tuleks ikkagi vaadata saavutuste suurust maailmaspordi mõistes, arvestada ala kandepinda ja konkurentsi maailmas. Kui suusatamises suudavad tiitlivõistlustel oma võistkonna välja panna max 15 riiki, siis tennises peaks pigem hakkama peale teisest otsast ehk vaatama neid riike, kus tennist ei mängita.

Kui suusatamises on professionaalseid tegijaid saja ringis, siis tennises treenivad iga päev miljonid jõudmaks suurde sporti. Ilmekas näide konkurentsist suusatamises on mõne aasta tagusest suusatamise tiitlivõistlustest. Mäletame, et üks tumedat verd suusamees võttis keset distantsi mõlemad suusad alt ja määris nendele terves pikkuses pidamismääret...

Aga see suusamees oma tasemega oli maailmas esisajas! Aga milline meeletu konkurents on tennises võitluses pääsu eest esisajasse. Piisas Kaial poole aastasest mõõnast ja oligi esisajast välja kukkunud. Või millist vaeva on näinud Maret Ani, aga oma väga korraliku tasemega on ikka teises või kolmandas sajas.

Kui veel natuke laiemalt vaadata, siis võiks arutellu meie sportlaste saavutustest kaasata ka näiteks kettaheite (küll mitte selleks,et Gerd Kanter osaleks parima naissportlase valimisel). Täpselt küll ei tea, kui suur on mingilgi tasemel kettahetjate arv maailmas, aga arvatavasti on neid mitukümmend. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et kahel viimasel Suure Slämmi turniiril kaheksa parema hulka jõudnud tennisist on oma saavutuste tasemelt võttes arvesse konkurentsi tihedust üle nii suusatajate kui ka kettaheitjate tulemustest.