DELFI WIMBLEDONIS | Viis fakti Kontaveidi homsest vastasest Alison Van Uytvanckist

Anett Kontaveit kohtub homme Wimbledoni tenniseturniiri kolmandas ringis 24-aastase belglanna Alison Van Uytvanckiga, kes kukutas eile teises ringis konkurentsist turniiri tiitlikaitsja, hispaanlanna Garbine Muguruza.

1. Van Uytvanck on Kontaveidiga mänginud neli korda

Täiskasvanute tasemel on Uytvanck Kontaveidiga teine teisel pool võrku seisnud 2016. aastal Poitiersis ja 2017. aastal Miamis. Esimesel juhul olid belglanna võidunumbrid veerandfinaalis 6:4, 6:2, eelmisel aastal jäi Kontaveit kvalifikatsiooni teises ringis peale 6:3, 6:2. Mõlemad turniirid peeti kõvakattega väljakul.

Juunioride ajal kohtusid nad teineteisega kaks korda ühel turniiril - 2011. aasta veebruaris Šiauliais. Üksikmängu finaalis sai Van Uytvanck 6:2, 6:3 võidu, paarismängus, kus belglanna mängis koos valgevenelanna Viktoria Kisialevaga, tuli neil Kontaveidile ja venelannale Uljana Aizatulinale alla vanduda 4:6, 2:6.

"Mängisime vist viimati juunioride ajal," ei tulnud Uytvanckile eilsel pressikonverentsi viimased mängud Kontaveidiga meeldegi. "Tean, et tal head väljakulöögid ja tugev serv. Ta on ilmselgelt suurepärane mängija. Sellest tuleb ilmselt samasugune mäng nagu Muguruzaga. Pean proovima agressiivne olla ja oma mängu varieerima."

2. Tal oli tenniseakadeemias kohanemisraskusi

Nagu kõik Belgia tippmängijad, astus ka Van Uytvanck 12-aastaselt tenniseakadeemiasse Antwerpis, kuid ei suutnud seal kohaneda ning kolis kahe aasta pärast tagasi vanemate juurde Grimbergenisse, kus kombineeris tennisetreeninguid tavakooliga. Akadeemia treenerite juurde naases ta pärast keskkooli lõpetamist. Sellest ajast peale on teda treeninud endine tegevmängija Ann Devries, 2016. aastast olümpiavõitja ja Kontaveidi paarismängupartneri Monica Puigi ekstreener Alain De Vos ja 2018. aasta veebruarist David Basile.

3. French Openi veerandfinalist

Karjääri parima suure slämmi turniiri tegi Van Uytvanck 2015. aasta Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel, jõudes seal veerandfinaali. Belglanna tabelipoole tegi pisut lihtsamaks kuuendana paigutatud kanadalanna Eugenie Bouchardi põrumine esimeses ringis. Van Uytvanck alustas slovakitari Anna Karolina Schmiedlova alistamisega, sai teises ringis jagu 32. asetusega kasahhitarist Zarina Diyasest, järgnesid kindlad 6:4, 6:1 ja 6:1, 6:3 võidud prantslanna Kristina Mladenovici ja rumeenlanna Andreea Mitu üle. Komistuskiviks osutus matš šveitslanna Timea Bacsinszky vastu, kes omas Pariisis toona 23. asetust.

"Arvasime, et see turniir pani aluse tema tegelikule läbimurdele, aga siis sai ta käevigastuse ja pidi operatsioonile minema," rääkis Delfile ajalehele De Standaard reporter Marc Vermeiren. "Teda on alati peetud kõige andekamaks Belgia naismängijaks pärast Kim Clijstersit ja Justin Henini, kuid tema talendi lõplikku avanemist on kaua oodatud."

4. Esimene võit TOP 10 mängija üle

Neljapäevane võit Wimbledonis tähistas Van Uytvanckil karjääri esimest võitu maailma esikümne mängija üle. "Ta on nende alistamisele mitu korda lähedal olnud, aga alati on midagi puudu jäänud. Nüüd see lõpuks tuli," märkis Belgia ajakirjanik.

Viimati suutis Van Uytvanck maailma TOP 10 mängija vastu seti võita mullu French Openi teises ringis, kui kaotas 9. paigutusega poolatarile Agnieszka Radwanskale 7:6 (3), 2:6, 3:6. 2016. aastal näitas ta Hollandis S-Hertogenboschis avaringis hambaid ka šveitslannale Belinda Bencicile (toona WTA 8.), kuid kaotas 2:6, 6:4, 6:7 (3).

Tänavusel Rooma turniiril sai ta teises ringis mõõdu võtta Caroline Wozniackilt (WTA 2.), kuid jäi talle kindlalt 1:6, 4:6 alla.

5. Elab teise Belgia naismängijaga

Tänavu märtsis tunnistas Van Uytvanck Belgia televisioonile antud intervjuus esimest korda, et on lesbi ning suhtes teise naismängija Greet Minneniga (WTA 546.).

Teema võeti rahvusvahelise meedia poolt uuesti üles eilsel pressikonverentsil, kus belglannalt uuriti, kas see ülestunnistus lubab tal nüüd vabamalt mängida.

"Ma ei usu, et see mu mängus midagi muutis. Me lihtsalt otsustasime, et ei hoida seda enam endasse. Ma olen õnnelik ning pole vahet, kas see on mees või naine. Me ei pea selle pärast häbenema ning ma tahtsin end vabalt tunda. Ma ei ole ju haige ega midagi, aga ma lihtsalt tunnen, et see oli mulle vajalik samm," rääkis Van Uytvanck.

De Standaard ajakirjaniku sõnul pole see enam hiljem Belgia meedia jaoks nii suur teema olnud. "Võib-olla rahvusvahelise meedia jaoks on, aga meie oleme sellistes küsimustes suhteliselt vabad. Meil oli ju lõppude lõpuks geist peaminister (Elio Di Rupo, peaminister aastatel 2011-2014 - toim), seega me pole sellest kunagi suurt numbrit teinud," sõnas Vermeiren.