Suusaliidu presidendikandidaat Laane: positiivsed mälestused on asendunud skandaalide ja kahtlustega
Senise Eesti suusaliidu juhi Sandor Liive kõrval presidendiks kandideeriv Andreas Laane saatis klubidele oma tulevikunägemuse. Visiooni aluseks on Eesti suusaliidu arengukava aastateks 2015-2019, millesse Laane ja tema meeskond tegi hulgaliselt parandusi ja täiendusi.
„Jagame Eesti Suusaliidu 2015-2019 aasta arengukavas esitatud visiooni ja missiooni. Probleemiks on, et eesmärkide seadmisel on lähtutud tugevustest, mida tänaseks päevaks enam ei eksisteeri ja seetõttu on oht, et arengukavas toodud eesmärgid jäävad täitmata. Sellest tulenevalt toome allpool välja punktid, mille osas jääme eriarvamusele,“ kirjutas Laane.
Laane leiab, et vastupidiselt arengukavale, mis on ühtlasi Liive valimisprogramm, puuduvad noortele eeskujuks olevad tegevsportlased, positiivsed mälestused on asendunud skandaalide ja kahtlustega ning meediakajastused on muutunud negatiivseks.
Siinkohal punktid, mille osas Laane jääb eriarvamusele ja lõigud, mis peaksid olema arengukavas.
1. Senised saavutused tugevusena hakkavad oma tähtsust kaotama ja neid ei ole siiamaani suudetud ESL-i poolt hallatavate spordialade arengu juures ära kasutada. Positiivsed mälestused on asendunud skandaalide ja kahtlustustega.
2. Noortele eeskujuks olevad tegevsportlased praktiliselt puuduvad.
3. Eesti meistrivõistlustel osalejate arv ja osalejate tase on märgatavalt langenud.
4. Meedia tähelepanu on tuntavalt vähenenud. Valdavaks on saanud negatiivne meediakajastus.
5. Rahvusvaheline ja omavaheline vähene lävimine pidurdab treenerite kompetentsi. Puudulik rotatsioon koondiste juhtimises ei toeta treenerite kompetentsi rakendumist.
6. Rahvusvaheline koostöö on vähene.
7. Tugevate fännklubide puudumine.
8. Väide, et alternatiivsed taliharrastused puuduvad, on ohtlik ja lühinägelik järeldus.
9. Talispordi taskukohaseks tunnistamine ei ole õige. ESL-i poolt hallatavate alade kallidus võib saada takistuseks paljudele andekatele noortele võrreldes teiste spordialadega.
10. Projektid Maru Mägi ja Suusabuss väärivad laiemat kasutuselevõttu, eesmärgiga kaasata noori ESL-i poolt hallatavate spordialade juurde.
Eespool nimetatud eriarvamustest tulenevalt esitame ESL-i presidendikandidaadiks Andreas Laane ja teeme ettepaneku täiendada ESL-i 2015-2019 arengukava järgmiste punktidega:
1. Tagame ESL-i erapooletu, kallutamata ja demokraatliku juhtimise igal tasandil, arvestades kõiki ESL-i poolt kureeritavaid talialasid.
1.1. Kaasame juhatusse erinevate ESL-i poolt hallatavate spordialade eestkõnelejad, spordijuhid ja inimesed, kellel on kõrged organisatsioonide juhtimiskogemused.
1.2. Toetame alakomiteede juhtide kuulumist ESL-i juhatusse.
1.3. Juhatusse ei tohi kuuluda ESL-i palgalised töötajad, töövõtulepingu alusel ESL-iga töösuhtes olevad isikud, ESL-i stipendiaadid või mistahes viisil ESL-ist majanduslikus sõltuvuses olevad isikud.
2. Taastame head suhted FIS-iga ja osaleme aktiivselt ESL-i esindajatega sealsetes struktuurides.
2.1. Kohtumine peasekretäride ja presidentide tasemel vähemalt kord aastas.
2.2. ESL-i poolt FIS-iga suhtlevate ja ESL-i FIS-i struktuuride juures esindavate isikute laitmatu renomee.
2.3. ESL peab olema esindatud rohkemates FIS-i komiteedes.
2.4. Sisulisem töö FIS-i struktuuri madalamatel tasemetel - Skandinaaviamaade ürituste läbiviimisel ja neis osalemisel (TD seminarid, homologeerimise seminar, noortetreenerite seminar jms).
2.5. Sihipärase tööga rahvusvaheliselt tõsiseltvõetavate TD-de koolitamine ja praktika juhendamine.
2.6. Tõstame ESL-i aktiivsust FIS-i regionaalse partnerina.
2.7. ESL seisab võrdselt kõikide FIS-i poolt hallatavate alade arengu eest Eestis .
3. Restruktureerime ESL-i büroo ja struktuuri.
3.1. Seame eesmärgiks kõrge töökultuuri ja tööalase kompetentsi. Loome erinevatele töökohtadele avatud kandideerimise võimaluse.
3.2. Lihtsustame ja muudame alade juhtimist läbipaistvaks. Sportlaste ja treenerite soovid peavad jõudma operatiivselt ESL-i juhatuseni.
3.3. Tagame, et erinevates struktuuriüksustes on tegevad vaid kõrgelt motiveeritud inimesed.
3.4. Paneme paika selged rahastamise põhimõtted. Märksõnadeks on selgus ja avatus. Edu tunnustatakse ja premeeritakse.
4. Taastame ESL-i kui ausa ja läbipaistva spordiorganisatsiooni maine.
4.1. Kaasajastame mainekujunduse ja turunduse. Tutvustame uuenenud juhtimist, sellele kaasa aitavaid isikuid ja värskeid ideid ESL-i reformimisel.
4.2. Teeme kõik vajaliku, et tulevikus ei oleks ESL-i võimalik siduda mistahes skandaalidega.
5. Alustame tööd talialade populariseerimisega.
5.1. Viime teadmised treenimisest, treening- ja võistlusvahendite hooldamisest, suusatehnikast ja tervislikust toitumisest otse ESL-i liikmesklubidesse (Maru Mägi ja Suusabussi laiem visioon andekate noorte leidmiseks ja spordialade populariseerimiseks).
5.2. Toetame teleülekannete laiendamist. Muu hulgas võtame eesmärgiks saada Eesti Meistrivõistlustest televisioonis otseülekanne.
5.3. Loome ESL-i poolt hallatavatel spordialadel korraliku järelkasvukoondiste süsteemi.
5.4. Populariseerime Swedbank noorte karikasarja murdmaasuusatamises ja alustame sarnaste sarjade loomist teistel ESL-i poolt hallatavatel spordialadel.
5.5. Populariseerime olemasolevaid rahvaspordiüritusi ja toetame uute ellukutsumist.
6. Pöörame erilist tähelepanu talispordi populariseerimisele naiste hulgas, eesmärgiga tuua ESL-i poolt hallatavate spordialade juurde rohkem naissoost harrastajaid ja sportlasi.
6.1. Võtame päevakorda naissportlaste alarahastamise põhjused.
6.2. Tagamaks naissportlaste piisava rahastamise, muudame vajadusel rahastamise aluseks olevaid kriteeriume.
7. Loome eeldused, et talialade Eesti sportlased esineksid 2022. a olümpiamängudel taas kõrgel tasemel.
7.1. Parandame terve ESL-i ja eriti erinevate ESL-i poolt hallatavate koondvõistkondade rahastamist.
7.2. Tagame sportlastele kaasaegse nõustamise, koostöö parimate asjatundjatega eri valdkondades (meditsiin, tervisekontroll, spordivarustus jne) ja ravikindlustuse rahvuskoondise tasemel.
7.3. Peame vajalikuks väärtustada FIS-i talialade mainet laiemalt nii laste, koolinoorte kui täiskasvanud harrastajate hulgas. Eesmärgiks on, et pikas perspektiivis oleks Eestis talialade juures pühendunud sportlased ja treenerid.
7.4. Võtame fookusesse treenerite väärilise tasustamise, täiendõppe ja rahvusvahelise koostöö. Loome dialoogi riigiga treeneri ameti suuremaks väärtustamiseks. Töötame selle reaalselt rakendumise nimel.
7.5. Analüüsime varasemaid spordi edulugusid ja vajadusel taastame sarnased eeldused noortespordis, tippspordis ja rahvaspordis.
7.6. Astume samme tõstmaks Audentese Spordikoolis talialade õpilaste arvu.
7.7. Eesti koondiste ja klubide sportlaste ettevalmistuses kasutame ära aktiivsemalt koostööd Eesti parima treeningkeskuse, SA-ga Tehvandi Spordikeskus.
7.8. Peame vajalikuks rahvusvaheliste võistluste korraldamise jätkamist Otepääl.
7.9. Väärtustame rohkem Eesti meistrivõistluste medaleid. Loome süsteemi, kus medaliomanikel peab olema võimalus Eestit rahvusvaheliselt esindada. Võtame eesmärgiks korraldada Eesti karikasari mitmetel talialadel.
7.10. Sponsorite strateegilisele mõtlemisele tuginev ja tänasest laiendatum meediakajastus. Uute tänapäevaste reklaamimüügi kanalite kasutamine.
7.11. Kaasame laiema ringi Eesti suusakeskuseid võistluste korraldamisesse ja toetame rahvaspordiürituste kvaliteedi tõusu.
7.12. Astume dialoogi Eesti Olümpiakomitee ja riigiga, eesmärgiga suurendada tippspordi avaliku sektori rahastamist.
8. Paneme aluse sportlaste karjäärinõustamisele tippspordist loobumise järel (haridus, koolitused, töö)
