Suur paljastus: kolmandik murdmaasuusatamise medalitest on võidetud kahtlaste verenäitudega
Tulemusi analüüsinud dopinguekspertide sõnul viitavad kahtlased näidud otseselt EPO kasutamisele või vereülekannetele. Üldse olevat kahtlase näitajaga 290 atleedi ehk umbes kuuendiku andmebaasis olevate sportlaste veretestid.
"Märkimisväärse hulga medalivõitjate verenäidud on kas kõrged või väga kõrged ning see viitab otseselt ulatuslikule dopingu kasutamisele," sõnas USA arst James Stray-Gundersen.
Varem rahvusvahelise suusaliidu (FIS) meditsiinikomisjonis töötanud ameeriklane lisas, et tema varasemad uuringud näitasid, et 2001. aasta murdmaasuusatamise MMil olid poolte esikümnes lõpetanud sportlaste veretestid ebanormaalsed. Stray-Gunderseni sõnul ei pakkunud need uuringud aga FISile mingit huvi ning ühel hetkel temaga koostöö lihtsalt lõpetati.
Kõige enam kahtlaseid verenäite ehk 34% kõigist sportlastest on Venemaal. Järgnevad Prantsusmaa (29%), Austria (28), Türgi (25), Poola (23) ja Saksamaa (22). Norra suusatajatel on see protsent 13 ja Eestil 12.
Medali võitnud sportlaste hulgas on enim kahtlaseid verenäite samuti Venemaa koondislastel (kokku 51). Järgnevad Saksamaa (20), Prantsusmaa (18), Austria (16), Norra (16), Soome (15), Itaalia (12), Rootsi (12), USA (12), Šveits (11) ja Kanada (10). Eestit pole eraldi välja toodud. Meie suusatajatest võitis Kristina Šmigun-Vähi eelmisel kümnendil olümpialt kaks kulda ja hõbeda ning maailmameistrivõistlustelt kulla, kaks hõbedat ja pronksi, Andrus Veerpalu OMidelt kaks kulda ja hõbeda ning MMidelt kaks kulda, Jaak Mae olümpialt pronksi ja MMilt hõbeda.
FIS keeldus pikemast kommentaarist ja teatas vaid, et rahvusvaheline antidopingu agentuur (WADA) on dopinguvastase võitlusega "enam kui rahul".