Raporti tähtsaim sõnum oli: Norra suusatajate praktikad astmarohtude kasutamisel on korrektsed ning vastavad kõikidele Norra suusaliidu ja Maailma Antidopingu Agentuuri reeglitele.

Raportis, mida avalikkusele esitles Norra peaprokuratuuri esindaja ja uurimisrühma eestkõneleja Katharina Rise, osutatakse, et "pole alust arvata, nagu oleks ravimeid välja kirjutatud sportlastele, kellel astmat või sellele sarnaseid hingamisteede probleeme pole."

Uurimiskomisjoni hinnangul pole põhjust praegust Norra meditsiinisüsteemi selles osas, mis puudutab astma diagnoosimist, muuta. Ühtlasi leiti, et Norra suusatajatele pole antud astmarohtusid, mis on mõeldud tõsise astma raviks. Samuti ei leidnud kinnitust laialt levinud müüt, nagu tarvitaksid astmarohtusid Norras ka täiesti terved sportlased.

Ainsa suurema märkuse tegid raporti koostajad nebulisaatori kasutamise kohta, mis konkurentidele juba pikemat aega pinnuks silmas on olnud. Nimelt leidsid teadlased, et seade, mis muudab astmarohud aerosooliks, ei sobi suusatamise juurde, sest annab noorsportlastele vale signaali. Selline praktika tituleeriti "eetiliselt problemaatiliseks".

Raporti tarbeks intervjueeriti Norras ja välismaal 80 inimest. Uurimisrühma kuulusid lisaks Risele veel Rootsi Karolinska Istituudi kopsude ja hingamisteede osakonna professor Kjell Larsson, kopsuhaiguste spetsialist Lars Pedersen, spordiarst Katja Mjøsund ning Oslo ülikooli Meditsiinieetika Keskuse professor Reidun Forde.