Avaldame siinkohal sponsorite teemat puudutavad küsimused ja vastused täismahus.

Kui raske on suusatajatel nüüd sponsoritega suhelda? Nüüd, kui pole ette näidata säravaid tulemusi ja suusatamise kohta kuuleb hoopis muid jutte?

Ole hea, täpsusta, mida sa silmas pead, kui räägid muudest juttudest.

Näiteks suviseid jutte sellest, et suusaliidus käib kirglik võimuvõitlus.

Vaata, mina pole selliseid jutte kusagil rääkinud. Aga kui rääkida siiski sponsorrahast, siis eks Eesti spordimeedia paremad pojad on kirjutanud sellest teemast ennegi. Ma ei tea, kas nad ei saa aru või kirjutavad sihilikult tendentslikult, miks Eesti tippspordis pole raha. On palju põhjusi, miks sponsorid annavad aina vähem raha.

Miks firmad annavad vähem kui varem?

No loogiliselt, sõbrad, on põhjus selles, et uhke ja ülbe eestlane on oma suured ja vägevad firmad maha müünud.

Mäletate, oli kunagi Hansapank - ja mina käisin isiklikult juhatuse esimehe Indrek Neivelti jutul. Käisin juba enne seda, kui hakkasime suurvõistlustelt medaleid võitma. Kuigi eks siis oli enesetunne parem, kui olid ka medalid ette näidata.

Selge see.

Rääkisime Neiveltiga maailmast, spordist ja meie eesmärkidest. Indrek ütles: teeme ära! Need summad, milles me toona kokku leppisime, olid tänapäeva mõistes ikka väga korralikud. Ajaloolise tõe huvides mainin, et need olid kümme korda suuremad kui EOK sponsorsummad. See on mõtlemiskoht.

Suusaliit sai Hansapangalt kümme korda rohkem kui Eesti olümpiakomitee?

Jah, suusaliidu sponsorleping oli kümme korda suurem ehk EOK sai kümme korda vähem.

Ja ega Hansapank polnud ainus toetaja?

Oli selline tore firma nagu Saku õlletehas, mille toonane juht oli Cardo Remmel. Nad toetasid meid suurepäraselt. Väga korralik firma EMT ja selle suurepärane juht Tõnu Tee, hiljem ka Peep Aaviksoo...

Enam pole kohapeal suuri otsustajaid, kellega saaks sponsorlusest otse rääkida?

Jah, just. Nüüd on kõik need firmad maha müüdud. Firmajuhid, ma ei kahtle, on praegugi väga toredad inimesed ja Eesti patrioodid. Oleksid kindlasti siinse spordi suured toetajad, aga koos firmaga on ära müüdud nende otsustusõigus.

Kui Swedbank (kellele kuulub teadupoolest endine Hansapank) on Rootsi suusakoondise peasponsor, siis miks peaks ta toetama üht konkurenti, Eesti suusakoodist? Saad mu loogikast aru?

Saan, saan. Pole kellegagi rääkida. Eesti asju otsustatakse mujal.

Just, see on peamine põhjus.

Aga mitte see, et tegelikult pole ette näidata sportlikke tulemusi?

Ei-noh, see on ka kindlasti põhjus. Aga ma rõhutan, et raha, mida firmad saavad jagada, need eelarved tulevad nüüd kas Stockholmist või... Ma ei teagi, kus on Saku õlletehase otsustajad tänase seisuga.

Kuid see jutt, et omal ajal suusatamist tabanud dopinguskandaal tekitas tagasilöögi ja sponsorid panid jooksu?

Kindlasti, sedagi ei saa eitada. Aga oota, ma toon veel ühe näite. Me elame pragmaatilises maailmas. Mis sa arvad, mitu positiivset dopinguproovi on 2001. aastast andud Soome suusasportlased?

Nii äkki ma seda peast ei ütle.

Loeme siis üle. Lahti MM-ilt kuus, siis veel kaks ja Tero Similä 2014. aasta positiivne EPO oli juba üheksas. Aga pane tähele, keegi ei räägi, et Soome suusatamine ei saa sponsoritelt raha.

Küllap on siiski neidki firmasid, kes omal ajal skandaalide valguses ütlesid: aitab! Ja võtsid raha suusatamisest ära.

Võimalik. Aga paljud on juba tagasi. Kui Soome firma tahab, siis ta toetab Soome suusatamist. Soome koondisel on suur suusahooldereka - see näitab suusamaailmas taset. Selle jõuavad osta need, kellel on piisavalt raha. Tead sa, mis on sellise reka hind?

Küsid asju, mida ma ei tea.

Mitte alla 180 000 euro.

Kui tahad olla tõsine suusariik, peab reka olema?

Absoluutselt.

Nende järel tulevad mõned riigid, kellel on üksikuid andekaid suusatajaid, aga reka ostmiseks mitte piisavalt. Edasi on juba asjaarmastajad?

Just nimelt. Nii lihtne see ongi.