41-aastase Šmigun-Vähi sõnul ei ole Eesti murdmaasuusatamisega hetkel midagi liiga hullu lahti. "Nii kaua kui meil on noorte võistlustel palju lapsi stardis, on kõik hästi. Ma ei vaataks praegust olukorda kui katastroofi. Peame hindama seda, mis oli, ja peame olema realistid, et kogu aeg ei saa hästi minna. Näiteks Ants Antsoni olümpiavõidust läks üle 50 aasta, enne kui kiiruisutamisest Eestis jälle räägiti – aga nüüd on meil Saskia Alusalu. Elus käivad ikka asjad üles ja alla, kord on üks ala tipus, siis teine," sõnas endine suusataja Pealinnale.

"Ärme unusta ka tänast kliimat, mis ei soodusta suusasporti. Mul on siiralt kahju, et meil pole korralikku talveilma, et lapsed saaks suusatamisest hea maigu suhu.

Kui vaadata näiteks Norra suusatamist, mis on väga järjepidev, siis seal on alati palju lund ja ka riiklik süsteem toetab seda ala. Kui lähen oma õele Norra külla, siis imestan, kui palju seal on Oslo lähistel suusaradu. Nädalalõppudel on metsad täis lapsi koos vanematega suusatamas – see on kogu nende kultuuri osa."

Kahekordselt olümpiavõitjalt, kes on ka ise pidanud tõrjuma dopingusüüdistusi, uuriti, kas tänapäeval on spordis üldse dopinguvabalt võimalik võita.

"Jah, on küll. Tuleb endasse uskuda ja kõik on võimalik. Osal aladel on aga spordivarustuse roll oluliselt kasvanud. Näiteks kui vaadata suusavarustust, et mis oli 70ndate lõpus ja mis on nüüd, siis see on meeletult edasi arenenud. Milliseid kiirusi näidatakse ainuüksi tänu tehnoloogiale. Ma ei saa seda päriselt võrrelda autospordiga, aga siiski."