Nimelt sulgetakse sportlaste antud vereproovid atleetide enda poolt spetsiaalsesse purgilaadsesse konteinerisse, mida ei tohiks olla võimalik vastava aparatuurita avada. Sarnaselt Guttormseni juhtumile avastas aga ka Ränkel, et ta sai purgi ise uuesti lahti keerata. Tegu ei olnud vaid ühe purgi defektiga: Ränkel proovis nelja erinevat konteinerit, vigasteks osutusid kõik.

Kuigi kaasas oli veel ka viies purk, siis seda Ränkel ei kasutanud - nimelt peab sportlasel olema õigus mitme purgi vahel valida. Kuna alles oli jäänud vaid üks purk, puudus ka valikuvõimalus.

"Esmakordne juhtum nii minul kui nendel Eesti Antidopingu töötajatel. Huvitav, et just oli samasugune juhtum ka Norras. Naljakaks teeb asja see, et enne proovi võtmist viskasin neile veel nalja: kas teie purke on ka võimalik taasavada..." kommenteeris Ränkel Delfile.

Kui uriiniproovi said dopingukontrolörid kenasti kätte, siis defektsete anumate tõttu jäigi vereproov sootuks andmata. "Vereproov visati spetsiaalsesse prügikonteinerisse. Uriin sai kenasti antud, kuigi algselt oli vaja mõlemaid. Kõva tootjate viga tundub olevat," lisas Ränkel.

SA Eesti Antidopingu juhatuse liige Henn Vallimäe tõdes, et kuna juhtum on sedavõrd uus, siis ei ole tal täpsemaid andmeid, et seda põhjalikumalt kommenteerida, aga möönis, et norralase juhtumile on asi sarnane.

"Oleme kursis, et meie testija võttis eile vereproovi ja toimus asi, mida võib nimetada intsidendiks. Mis täpselt juhtus, mis asjaoludel, mida see tähendab ja kuidas me edasi toimetame - seda on veel vara öelda, sest sündmus on väga noor. Purgid on alles meie poole teel, aga teema on kindlasti olemas," sõnas Vallimäe.