DELFI OTEPÄÄL | Venelase kukkumisest kasu saanud Karel Tammjärv: alati tuleb lõpuni panna, ka siis, kui enam lootust pole!

Otepää MK-etapil klassikasprindis veerandfinaali pääsenud Karel Tammjärv ja Marko Kilp kumbki poolfinaali ei edenenud, kuid tubli sõidu tegid mehed kodupubliku ees sellegipoolest. Eriti võib rahule jääda Tammjärv, kelle tugevaim külg pole sprint kunagi olnud.

"Tänane sõit oli väga ja vägagi põhitöö! Ei olnud see sugugi mingi testimine või katsetus. Kõike tuleb osata sõita. Tõsi, et see oli ka keskmisest raskem sprindirada," teatas Tammjärv Eesti ajakirjanikele, olles oma veerandfinaalis saanud neljanda koha. Viimastel meetritel pääses ta veel mööda venelasest Gleb Retivõhhist, kes kukkus. Tänu sellele pääses ta kokkuvõttes 20 parema sekka.

Teist korda elus MK-etapil veerandfinaali jõudnud Tammjärve varasem tipptulemus pärineb 2011. aasta Otepää sprindist, kui ta oli 22.

"Alguses sain tõusul selle jälje, mida tahtsin ja sain Retivõhhi ette. Kuni esimese tõusu lõpuni oli seis väga hea, teisel tõusul jõudis väsimus kohale. Teised liikusid natuke kiiremini ja väike vahe tuli sisse. Ma ei tundnud end käärjooksu osal kõige mugavamalt, suusad kippusid libisema, võrreldes eelsõiduga oli seal lumi oluliselt kuivem. Kui vahe tekkis, ei olnud muud teha, kui veel täiega laskumisel töötada ja loota teiste ebaõnnele. Üllatuslikult mulle veel üks koht kingitigi. Alati tuleb täiega lõpuni panna, ka siis, kui tundub, et ei ole enam lootust!"

Eelsõidus 12. koha saanud Tammjärv tunnistas, et Marko Kilbiga ühte veerandfinaali sattumine ei tulnud kõne alla. Teoreetiliselt olnuks see võimalik, sest pärast eelsõite võisid sportlased vastavalt oma kohtadele (Kilp oli kvalifikatsioonis 16. - toim) veerandfinaali kohti valida.

Leppisime Markoga kokku, et veerandfinaali koos ei sõida, sest eestlastega juhtub ühes sõidus alati midagi. Isegi kui ei juhtu, saab öelda, et eestlased tegid teineteisele ära.

Karel Tammjärv

"Leppisime kokku, et seda me ei korralda. Tavaliselt, kui eestlased ühte sõitu saavad, siis juhtub midagi või iseg kui ei juhtu, saab seda tõlgendada selliselt, et eestlased tegid teineteisele ära."

Küsimusele, kas ta arvab endas peituvat sellist nahaalsust, nagu mees-mehe vastu võitlus nõuab, vastas Tammjärv: "Tundsin end täiesti okeilt. Teadsin ja mulle öeldi enne starti, et pead oma kohtade eest võitlema, keegi sulle midagi niisama ei anna. Mees-mehe vastu sõitmisel ei saa kunagi kindel olla, et saad selle jälje, mida tahad - libedama või paremini pidavama -, kui just kõigist peajagu üle ei ole. Väga palju nahaalsust ei saanud täna rakendada, sest polnud vaja, aga arvan, et saan hakkama küll kui vaja."