Miks pealtvaatajana laskesuusatamise MK-etapile sõita?

Närvikõdi ja rohkelt ootamatusi pakkuv laskesuusatamine naelutab igal hooajal helendavate ekraanide ette tuhandeid spordisõpru. Kas ja miks tasuks aga ette võtta reis võistluste toimumiskohta? Uurisime lähemalt Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse liikmelt ja reisisellilt Risto Muldmelt.

Spordifännina soovitab Risto vähemalt korra elus mõni suurvõistlus oma silmaga üle vaadata. „Melu pärast!“ kõlab lühike põhjendus. Tema ise on võistlussaginat nautinud Saksamaa ja Austria keskustes ning jaanuarikuu teisel poolel võtab ette seikluse suurejoonelisele mõõduvõtule Antholz-Anterselvas. „Kui juba minna, siis suurtesse rahvusvahelistesse traditsioonidega suusa-Mekadesse nagu Ruhpolding ja Oberhof Saksamaal,“ soovitab ta. „Võrratult ilus on muidugi ka Antholz-Anterselva, mis on kihvt väike Itaalia küla Austria piiri ääres. Meile lähemal on tugeva laskesuusamaa Norra Holmenkolleni võistluskeskus Oslos.“

Ettevalmistused on põhjalikud Riigiti on kohapeale kokku tulevate inimeste arv küll veidi erinev, kuid kohati võib see ulatuda kuni isegi 40 000 fännini. „Kõik need mürtsutajad ja möllajad on tegelikult keskmiselt üle 35 aasta vanad ehk soliidses eas edukad inimesed, kes tunnevad spordist rõõmu ja saavad endale sellist meelelahutust lubada,“ iseloomustab Risto publikut. Tõelised fännid valmistavad end võistlusele minnes korralikult ette. „Inimesi näeb väga erinevates kooslustes, näiteks olid norrakad Oberhofis rahvariietes, lõbustasid iseennast ja teisi puhkpillimuusika ja trummirütmide saatel. Sõu oli kõva, mängiti lugusid ja liiguti rongkäigus läbi toitlustusalade ja mujal publiku seas. Inimesed võtavad kaasa igasuguseid aksessuaare ja atribuutikat alates lippudest ja embleemidest kuni pillideni välja. Ettevalmistuseta tavaliselt kohale ei tulda ja juba kaugelt on näha, kellele pöialt hoitakse.“ Hea õngeritv aitab silma paista MK-etapile minnes tasub esimeste asjadena kaasa pakkida teleskoobina kokku käiva õngeridva ja lipu. Sinimustvalge sümboolika aitab kaasmaalased kergesti üles leida ja ka vennasrahvastega kerkib suhtlus kohe hoopis teisele tasemele. Anonüümsena publiku seas olles ei oska keegi sinuga vestlust alustada. „Lipu heiskamiseks vajalikku konstruktsiooni soovitan esmalt kodus katsetada, sest kui süsteem alt veab, on puuduolevaid juppe kohapealt üsna keeruline leida,“ teab Risto. „Kõige kavalam on õngeritva koos lipuga juba kalastustarvete poes katsetada, et see liiga pehmeks ei osutuks.“

Pikemat lugu loe edasi ajakirjast Sport.