Maikuust alaliidu presidendi rolli kandev Assar Jõepera on kindel, et Kaldvee oli antud ametikohale õige valik. “Martten osutus valituks, sest tema nägemus laskesuusatamise tulevikust kattus kõige paremini alaliidu juhatuse nägemusega. Juhatuse valikut tugevdas Kaldvee ametialane kogemus finants- ja tegevjuhina, paljude edukate spordiürituste läbiviimine ja isiklik kogemus laskesuusatamisega,” sõnas Jõepera.

Kaldvee ise kinnitab samuti, et uue juhatusega ollakse ühel lainel. “Meil on sarnased arusaamad sellest, mida tuleb ala arendamiseks ette võtta,” sõnas Kaldvee, kelle hinnangul on kõige olulisemaks prioriteediks töö noortega. “Pean oluliseks, et meie noortel oleksid head tingimused sportlaskarjääri edendamisel. Rõhk tuleb senisest enam asetada noortespordi arendamisele. Meil peab olema tugev vundament, kellele hakata ehitama täiskasvanute tippsporti,” avab Kaldvee oma seisukohti. Ühe mõttena ala kandepinna suurendamisel soovib augustis ametisse asuv laskesuusatamise peasekretär tuua noortesporti seni pigem vähe kasutust leidnud õhkrelvad. “Suurimaks perspektiiviks tuleviku osas saab olema edukas noortesarja käivitamine, kus 8-12 aastastele sportlastele mõeldud õhkrelvad avavad täiesti uued võimalused meie ala populariseerimiseks. Tulirelva kandmist reguleerib vanusepiir, kuid õhkrelvadega saaks noored ala juurde tuua oluliselt varem kui seda täna tehakse.”

Laskesuusatamise hetkeseisust rääkides sõnab Kaldvee, et on väga positiivne, et täna on meil olemas eeldused, et lähiaastatel häid tulemusi oodata. “Vaadates meie naiskonna noorust, töötahet ja andekust, võib isegi juba tänavusel hooajal oodata kõrget kohta teatevõistluses. Meeste osas on kindlasti tugevuseks juba kogenud sportlaste ja noorte kombinatsioon. Samuti on meil olemas järelkasv, kellega tööd teha. Kõik eeldused on olemas ja nüüd tuleb jätkata tööd, et paljulubav perspektiiv ka tulemuseks realiseerida. Selle nimel hetkel ka kogu koondis eesotsas peatreener Indrek Tobrelutsu ja noorte ja juunioride treenerite Tõnu Pääsukese ja Karel Viigipuuga töötavad,” lausus Kaldvee.

Eelnevalt nimetatud prioriteetide elluviimiseks on aga vaja paika seada kõikehõlmav arengukava. Just selle nimel hakkabki Kaldvee esmajärjekorras töötama. “Peame panema paika arengukava järgnevaks kaheks olümpiatsükliks,” kinnitab ta. Rääkides arengukavast toob Kaldvee esile ka ala juures oleva kitsaskoha, mille kallal on pead valutatud aastaid. “Kindlasti ei saa me mööda vaadata lasketiirude vähesusest ja olemaseolevate tiirude asukohtadest. Hetkel saab laskesuusatamist harrastada korralikus selleks spetsiaalselt mõeldud suusaradadega lasketiirus vaid Haanjas ja Otepääl. Uus juhatus on sellega ka juba tegelenud, uued projektid on käima lükatud ja üheskoos tuleb need nüüd ellu viia,” sõnas Kaldvee.

Kokku kandideeris ELSF peasekretäri ametikohale 14 spordi- ja juhtimisvaldkonnaga head kogemust omavat inimest. Kaldvee, kes ise on ka endine laskesuusataja ja olümpiasportlane, asub tööle 1. augustist.