Vallot Puki hokikommentaar: kuningas Henrik ja prints William
Sellest hetkest, kui Rootsi koondisega liitusid Henrik Lundqvist ja unelmate söötude jagaja Nicklas Bäckström, pidigi see nii minema. Viimaste aastate NHL-i üks tippväravavahte Lundqvistil oli küll olümpiakuld, aga mitte MM-tiitlit, pealegi polnud ta MM-il mänginud üheksa aastat ja koos oma kaptenist kaksikvenna Joeliga 12 aastat. Võimas pusle sobitus kokku ja kullast väiksem saavutus oleks löönud aastakümneteks valutama jäänud sügava haava.
Finaalis, nagu ikka enamasti suurtes mängudes, otsustavad detailid, tihtipeale ka juhused. Sest ega see Victor Hedman ei viska teist sellist väravat, nagu finaalis, enam mitte kunagi. Räägitakse, et karistusvisete seeria on pigem loterii. Aga ma olen natuke teist usku, et siiski loeb meisterlikkus. Rootsil viskasid tõelised mängumehed need ära, Kanadal mitte, sest need tõrjus kõik ära Lundqvist.
Prints Williami perekonnanimi on Nylander. Tema on alles 21-aastane ja tema imetegusid jääl näeme-kuuleme veel mitu-mitu head aastat. Pisut süütu, aga samas väga vajaliku uhke, et mitte öelda ülbe olekuga (ega muidu suures hokis läbi ei löö). Kuulsa isa jälgedes käiv Nylander valiti õigustatult ka MM-turniiri MVP-ks. Ega ta päriselt mingi prints muidugi ei ole, aga see sobib ta nime ette hästi.
Rootsi hokit tuleb kõvasti kadestada. Vähe sellest, et värske peatreeneri kutse peale tuli NHL-ist kohale pea terve meeskond, hetkel Stanley karika konkurentsis olevates tiimides on rootslasi veel küllaga. Ei tea, mis seal Rootsis juhtus, et 90-ndatel aastatel nii palju superhäid mängijaid sündis?
Venemaa sai lohutuseks pronksi, ega nad selle üle väga pöördes polnud, aga asi seegi. Samas tegi neile suur eduseis korraliku „karuteene“, Soome jõudis peaaegu järele, aga seekord pääsesid. Ei kujuta, mis möll oleks lahti läinud, kui venelased oleksid pronksimängu 4:0 eduseisust sellisele, noh ... teistsugusele Soomele maha mänginud.
Oli suurepärane MM-turniir, kui saaks, teeks kõigile hokimeestele pika pai või paar õlut välja.
