Kes ei tahaks praegu olla lätlane?
Vaatame faktidele otsa – Läti on saanud kolm võitu kolmest, nad juhivad A-alagruppi Venemaa ja USA ees ning näiteks Rootsi on maas koguni viie (!) punktiga. Mis niimoodi viga elada. Lisame siia juurde, et vigastuste tõttu puudavad meie lõunanaabrite koondisest julgelt viis-kuus meest.
Tahaks teada, mis nipiga tirisid Läti hokijuhid kübarast välja „küüliku“, kelle nimeks Bob Hartley. Kanadalase, kes on aastaid olnud NHL-i klubide peatreener ja võitnud 2001. aastal Colorado Avalanche’iga ka Stanley karika. Mees suutis paari kuuga panna koondise ühes rütmis hingama, teha mänguplaanid selgeks, anda uus impulss ja tulemus on käes. Äkki ka Eesti koondis kukub järgmisel MM-il „lammutama“, sest meilegi tuleb hokitarkust tooma kanadalane? Mul poleks midagi selle vastu.
Tõmbame nüüd väheke pidurit ja arutame kainelt seda Läti asja edasi. Nad on seni kohtunud nö. omasugustega ja kõik on õnnestunud. Edaspidi läheb kindlasti raskemaks – kohtuda tuleb Rootsi, USA, Venemaa ja viimases voorus Saksamaaga. Julgen väita, et alagrupi viimase veerandfinalisti selgitavad just viimases mängus Läti ja Saksamaa.
Samas – ega neist lätlastest ei saa kunagi lõpuni aru – äkki nad võtavad kätte ja napsavad kellegi „suure käest“ paar punkti ja ongi edasi. Sest 11 punkti oleks kindluse mõttes vaja, et saada 4. koht ja viimasena veerandfinaali jõuda. Aga näiteks ameeriklased said mullu edasi 10 silmaga. Igal juhul on hea meel lätlaste üle ja isegi kui nad nüüd on linna peal „laiamas“ ja ülejäänud mängudes ära kukuvad, on nad tublid olnud.
Prantsusmaad võiks ka veel takka kiita, nad ei kümmelnudki „punases udus“ pärast Soome alistamist, vaid said jagu ka Šveitsist. Aga praegu enam ei ülista, las alistavad Kanada, siis on teine jutt.
Kolmapäeva, 10. mai mängud:
USA – Itaalia (17.15, Köln)
Šveits – Valgevene (17.15, Pariis)
Slovakkia – Saksamaa (21.15, Köln)
Soome – Sloveenia (21.15, Pariis)
