24-aastase Rooba jaoks oli eelmine talv ilmselt elu raskeim. Duubelmeeskonna mängus saadud raske peapõrutus seadis ohtu nii tema sportlaskarjääri kui ka elukvaliteedi. Jäält oli Rooba eemal küll pisut üle kahe kuu, kuid umbes pool sellest ajast oli tõeline piin.
„Silmad ja pea ei kannatanud esimesel kuul üldse valgust. Õnneks oli õues ka parasjagu pime aeg. Teleri vaatamisest või muul viisil aja veetmisest ei saanud juttugi olla, rääkimata mingisuguselgi viisil trenni tegemisest. Ainus, mida teha sain, oli vaikselt raadiot kuulata ja raamatut lugeda, kuni silmad ära väsisid,” meenutab Rooba. „Kõige hullem oli teadmatus – kaua see kestab? Võis olla, et see läheb järgmisel päeval üle, võis olla, et jätkub mitu aastat. Deemonid tulid pähe – mis siis saab, kui see ei lähegi mööda?”
