Ak Bars tegi play off’is oma tööd tasa ja targu, ilma suurema kärata, kuid meeletu enesekindlusega. Väga paljud spetsialistid arvasid, et võitja tuleb Läänekonverentsist – kas saab selleks Moskva CSKA või Peterburi SKA. Kuid läks teisiti. CSKA pidi kõvasti punnitama Helsingi Jokerite vastu, kus üks mäng läks lausa viiendale lisaajale ja siis pandi „kotti“ kibe rivaal, olümpiavõitjatest pungil, kuid sisetülidest lõhestatud SKA. Ja tagantjärele targana võib kindlalt väita, et CSKA pidas oma finaali ära juba SKA vastu. Sest just see seeria röövis neilt kõvasti jõudu, värskust ja võib-olla ka tahtmist ning nö. kõht sai täis. Aga ees seisis veel Tatarimaa tippklubi. Üks väga oluline number siia – CSKA realiseeris play off’is viimasest 35-st arvulisest ülekaalust vaid ühe... Niimoodi suurt „kala“ püüda on sisuliselt võimatu.

Ak Bars sai kolmes esimeses ringis vaid kaks kaotust ja finaalseerias anti CSKA-le ära vaid üks mäng. Kaasan oli võimas ja eriti just finaalseerias kasvas meeskond selliseks, mida on vaja ühe tähtsa karika võitmiseks. Kogenud mehed hoidsid toonust, leidsid õigeid sõnu, nooremad ja vähemkogenumad sirgusid kõvadeks võitlejateks, kes on nüüd on lahinguarmidega kaetud, väsinud ja äraaetud, aga pagana õnnelikud.

Kaasan lõi CSKA-d põhimõtteliselt „armeelaste“ enda relvaga – jääl ei antud järele ühelgi ruutmeetril, nurkades ja poortide ääres võideldi ja võideti kahevõitlusi, vastaseid võeti vastu vihaste jõuvõtetega ja oma värava esine hoiti peaaegu kogu aeg kontrolli all. Nimesid polegi vast mõtet eriti nimetada, aga Ak Barsi väravavaht Emil Garipov tuleks ära mainida. Ehkki mees on ise korduvalt öelnud, et tema ei tee seal väravas midagi, kõik on Kõigevägevama kätes, kasvas ta viimase paari kuu jooksul tippklassi puurivahiks. Uskumatu, kuidas tal silm ka ei pilkunud, kui oli tarvis nö. gamesaver’eid teha ja sellist taset hoidis ta kuni lõpuni. 26-aastase tatarlase suur iidol on kunagi Kaasanis mänginud soomlane Petri Vehanen, aga oma pojale ta ei saa suure eeskuju nime panna, sest kuidas te seda ette kujutate, et tõsiuskliku tatarlase peres kasvab poisslaps nimega Petri...

Paar nime veel – play off’i MVP-ks õigustatult valitud (mitte nagu olümpial...) lühikest kasvu, kuid väsimatu töömees Justin Azevedo, kelle Vene meedia juba tänu tema Portugali päritolule jõudis ristida Cristiano Azevedoks. Ja Daniss Zaripov – dopingujamade küüsis olnud vanameister on nüüd ainus viiekordne Gagarini karikavõitja!

Oli meeleolukas hooaeg, kus suurfavoriidid lõpuks suure eduni ei jõudnudki ja kus meie lõunanaabrid Riia Dinamost käisid täitsa põhjas ära. Uus hooaeg tuleb kindlasti teise näoga, meeskondi vähem, kohtumisi rohkem. Vähehaaval hakkab rakenduma palgalagi, mis peaks ideaalis meeskondade võimalusi võrdsemaks tegema. KHL-i järgmine hooaeg läheb lahti sümboolsel päeval – 1. septembril.