HOKI MMi KOMMENTAAR: Sisu loeb!

Jäähoki MM-il Minskis jõudsid nelja parema hulka vanad kalad Venemaa, Rootsi, Tšehhimaa ja Soome. Taas leidis kinnitust iidne hokitõde – mängi põhiturniiril nii hästi ja ladusalt kui tahad, play-offis algab kõik uuesti. Otsustavas faasis loeb meeskonna sisu!

Oma eelmises kommentaaris laulsin bõliinat varasemate turniiridega võrreldes otsekui ümbersündinud Venemaa hokimeestele. Turniiri edasist kulgu ja üldist taset vaadates loen venelasi jätkuvalt maailmameistritiitli peamisteks pretendentideks. Nad lihtsalt mängivad sellel MM-il parimat hokit. Venelased torkavad silma individuaalsete omaduste poolest, riietusruumis ja jääl valitseb väga hea meeskonnavaim, meeste häälestus on sootuks midagi muud kui Sotšis või Helsingis. Lisaks räägivad venelaste kasuks statistilised numbrid – senises kaheksas mängus on meeskond tunnistanud vaid võite, ründeliin on tootnud kõige rohkem ning kaitsjad ja väravavaht sisse lasknud kõige vähem väravaid jne.

Poolfinaalis osutas Euroopa keskmikuks tõusnud selle turniiri tore üllataja Prantsusmaa venelastele vihast vastupanu, aga punane masin võttis kindlalt oma. Eelmise MM-i sensatsioon ehk prantslaste võit venelaste üle sedapuhku ei kordunud. Gallia poegade jaoks oli veerandfinaali jõudmine hea saavutus ning nelja kojusõitja seas lahkuvad nemad ainsatena hea tujuga.

Siiski on venelaste teel üks päris keeruline takistus – kollast värvi ja kolme kuldse krooniga. Rootsi koondis alustab turniire enamasti kahvatult, kuid näitab just play-offi jõudes tõelist meistriklassi, suutes vastasest just nii palju parem olla kui võitmiseks vaja. Kui Venemaa peatreener Olegs Znaroks saanuks poolfinaali vastastest kedagi välistada, siis kindlasti soovinuks ta vältida taktikaliselt tarmukat ja füüsilist Rootsit. Pär Mårtsi meeskond on nagu tavaliselt väga ühtlaselt kompekteeritud ning nõrku liine sealt ei leia. Rootslaste hokifilosoofia põhineb sealsel elukorraldusel – igal indiviidil on kollektiivi toimimisel oma austav ja väga otsustav roll, mida kõik töömesilased hoolega täidavad. Lisaks pööravad rootslased väga suurt tähelepanu mängijate psühholoogilisele ettevalmistusele, mis selgitab ka nende suutlikkust otsustavaid mänge võita.

Turniiri peoperemehe Valgevene koondisest on natuke kahju ka – nad mängisid oma jänkist treeneri Glen Hanloni juhtimisel ilusat ja võitluslikku hokit. Miinimumprogramm sai veerandfinaaliga täidetud, nii kaugele jõudis meeskond viimati 2009. aastal Saksamaal. Turniiri üldise melu ja atmosfääri huvides olnuks muidugi kena kui Valgevene tiim oma kodufännide rõõmuks edasi mänginuks.

Teise finalisti selgitavad Tšehhimaa ja Soome. Kumbki meeskond pole Minskis kuulunud säravate komeetide hulka, aga loevad tulemused. Tšehhid näitasid oma tarmukust veerandfinaali teisel kolmandikul ehk mängu võtmehetkel pärast USA koondise kapteni Justin Abdelkaderi suurt karistust, visates ülekaalust kaks väravat. Kolmandiku lõpus lisas Ondrej Nemec taaskord ülekaalust veel ühe. Ameeriklaste raevukas lõpuspurt tõi nad küll ühe värava kaugusele, kuid kogenumad tšehhid edenesid poolfinaali. Just seda sisukad meeskonnad teevadki – nad kasutavad ära oma võimalused võrdsete mängus.

Kanada ja Soome mängus läks edasi ilmetumalt tegutsenud meeskond ehk siis meie põhjanaabrid. Nii mänguliselt kui Minskis seninäidatu põhjal väärinuks edasipääsu Kanada, kuid väravavaht Ben Scrivensi paha eksimus kohe viimase kolmandiku avasekunditel läks neile kalliks maksma. Võiduvärava viskas Helsingi IFK 22-aastane kaitsja Iiro Pakarinen 3:08 enne lõpusireeni. Jälle Soome sisu!

Iseküsimus on kuidas viies järjestikuna kaotus MM-i veerandfinaalis Kanada hokijuhtidele mõjub. Kas jätkatakse tulevikuski noorte ja vähekogenud meestega turniirile tulekut – mis ei pruugi olla iseenesest vale tee – või tullakse suuremate jõududega kulla järele.

Kui teisipäeval oli kogu Soome masenduse äärel ja ainult Šveitsi võit Läti üle (!) aitas nad läbi suure häda veerandfinaali, siis nüüd käivad põhjanaabrid taas naerusuise näoga ringi. Meeskond jõudis poolfinaali ning seal otsustab kõik üks mäng, kus võib kõike juhtuda. Neid turniire, kus Soome on suurepärase alguse järel hiljem ära kustunud mäletab maailm mitmeid – ehk õnnestub Erkka Westerlundi meeskonnal seekord teise stsenaariumi järgi finaali jõuda?

Lõpetuseks minu ennustus – pühapäeval kohtuvad finaalis Venemaa ja Tšehhimaa ning pronksimängus näeme kuuma Finnkampenit ehk Soome ja Rootsi vastasseisu. Aga litter on ümmargune!