Triin Madisson: "Curling on sport!"


Triin Madisson: "Curling on sport!"
Ajakiri Sport

Curling, mis asjatundmatule pilgule jätab pigem mulje, et tegu ei ole tõsiseltvõetava spordialaga, oli näidisalana kavas juba 1924. aasta taliolümpiamängudel.

Olnud kavas kokku seitse korda näidisalana, võeti curling ametlikult olümpiakavva 1998. aastal Naganos. Eestisse jõudis mäng 2000. aastal, Eesti Curlingu Liit moodustati aastal 2002 ning aasta hiljem sai Eestist rahvusvahelise curlingu liidu WCF liige. Kõige rohkem mängijaid on praegu Kanadas, kus on nii palju mängijaid kui üldse terves maailmas kokku.

Kas see on sport?

Triin Madisson (21) alustas ema utsitamisel oma sporditeed juba nelja-aastaselt iluuisutamistrennidega. Uisutamine meeldis talle sedavõrd, et pärast viitteist aastat trenne sundisid teda lahkuma vaid vigastused, meniski ja hüppeliigese operatsioonid...

Pärast iluuisutamisega lõpetamist oli Triin pool aastat aktiivsest spordist eemal, kuni parim sõbranna kutsus curlingu-trenni. „Esimese hooga keeldusin, sest curling meenutas karjumist ja mingit naljakat harjamist. See ei olnud väga spordi moodi. Lasksin ennast siiski ära rääkida ja läksin proovipäevale, pärast seda järgmisesse ja järgmisesse trenni, misjärel tekkis oma kamp ja mäng hakkas meeldima.”

Tõsine spordiala

Curlingu kohta võib julgelt öelda, et kunagi ei ole hilja alustada. Nagu öeldi kultusetenduses „Armastus kolme apelsini vastu”, et „Kivi on raske, mis tast tassida”, nii võib curling’u kohta öelda, et seda ligi 20-kilost graniidist kivi ei pea tõstma ega tassima, kuid see on piisavalt raske, nii et väiksematele lastele käib see üle jõu. Triin soovitab curlinguga alustada 12–13-aastaselt ja ülempiiri pealtnäha ei paista. Olümpiale võivad jõuda ka sportlased, keda muudel talispordialadel juba ammu veteranideks tituleeritakse. Sellest hoolimata ei saa öelda, et curling oleks kerge mäng või erru läinud koristajate meelelahutus. Curling on kahtlemata sport – võistlustel on mitu mängu päevas ja üks mäng kestab kaks ja pool tundi, peab olema nii tahtejõudu, tasakaalutunnetust kui ka võhma ja jõudu, sest harjates tuleb kogu keharaskusega harjale suruda. Triin: „Uisutamisest võtsin kaasa tasakaalu- ja jäätunnetuse. Kui ilusuisutamises pidi mõni trennikaaslane enne trenni kaalu peale minema, siis minul pole kehakaaluga kunagi muret olnud. Enne võistlusperioodi söön kindlasti pigem rohkem, aga ka tervislikumalt.”

Seotud lood:

Lisaks curlingu-trennidele, mis toimuvad neli korda nädalas, tuleb Triinul iseseisvalt teha üldkehalist ettevalmistust. Ühistrennide käigus harjutatakse eeskätt jääl libisemist meeskonnatööd ja kommunikatsiooni. Aeg-ajalt peetakse teiste tiimidega ka treeningmänge, millele järgneb tehnika ja taktika videoanalüüs.

Kuidas curlingut mängitakse ja milline on Eestis naiste arvestuses konkurents tiitlivõistlustele pääsemiseks, loe edasi ajakirjast Sport!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare