Meenutus: milline oli Kristina Šmiguni dopingusaaga 2002. aastal?

Eile avaldas Vene portaal uudise, kus väideti, et üks Eesti suusataja on jäänud Torino olümpial antud dopinguprooviga tagantjärgi vahele. Kristina Šmigun-Vähi pöördus seepeale Eesti rahva poole, tunnistades, et tema proovist on midagi leitud, kuid vandudes, et ta pole dopingut tarvitanud. Kuidas võrrelda tänast olukorda 2002. aastal kestnud dopingusaagaga?

2002. aastal, kui Šmiguni põhiprioriteediks oli Salt Lake City taliolümpia, toimunud dopinguprotsess oli lühike, kuid hävitas Šmiguni moraali ja enesekindluse enne olümpiat, mille tõttu ei suutnud särtsakas eestlanna kordagi olümpial isegi esikuuikusse sõita.

Võtame saaga ette kronoloogiliselt, alustades dopinguproovi võtmisest:

• Šmigun annab Brussoni MK-etapil, 2001. aasta 12. detsembril positiivse dopinguproovi. See sisaldas keelatud ainet 19-nonandrosteroon kontsentratsiooniga 6,4 ng/ml. ROKi poolt määratud piirnormiks on 5 ng/ml.
• Dopinguproovi analüüs võtab üllatavalt kaua aega, FIS saab Šmiguni positiivsest A-proovist teada alles 17. jaanuaril.
• Olukord läheb veelgi veidramaks: ehkki FIS on positiivsest dopinguproovist juba teadlik, antakse info Eesti Suusaliidule edasi kuus päeva hiljem ehk 23. jaanuaril. Olümpiani on jäänud vaid natuke üle kahe nädala, 8. veebruaril on avatseremoonia, 9. veebruaril Šmiguni esimene sõit.
• Saksa laboratoorium testib kiiresti ära Šmiguni B-proovi 24.-25. jaanuaril, lubades, et seekord ollakse kiiremad, sest on teada, mida otsitakse. Šmigun ise treenib rahulikult kodus edasi, kuid on silmnähtavalt häiritud dopingusaagast. Suusaliidu sponsorid peavad ärevaid vestlusi spordiametnikega.
• 31. jaanuaril on selge: Šmiguni B-proov on puhas! Väidetavalt põhjustasid
  segaduse mullu detsembris segamini aetud dopinguanalüüsid, mistõttu Kristina analüüsi käsitleti kui mehe antud proovi. Lisaks ei teadnud dopingulaboris töötavad meedikud, et analüüsitava dopinguproovi saatis Brussonist rahvusvaheline suusaliit. Arstid arvasid, et tegu on mingi Itaalia suusataja prooviga. Šmigun on väsinud, kuid tänulik, et protsess läbi sai. Mõni aeg hiljem pannakse äparduse teinud Saksa labor kinni.
  
• 9. veebruaril stardib Šmigun 15 kilomeetri vabatehnikasõidus ja tuleb 8. kohale. Eestlanna suudab küll 30 kilomeetri klassikadistantsil tulla 7. kohale, kuid eesmärgid olid seatud palju kõrgemale.

Seekord Šmigun-Vähi olümpial küll ei sõida, kuid paratamatult on väsitav võidelda aina uuesti ja uuesti enda puhtuse nimel. Tuleb oodata Sotši olümpia lõppu, mil saab arvatavasti selgeks, mis ainet Šmiguni Torino-aegsest dopinguproovist leiti ja kui suur tähtsus sellel "halval analüütilisel leiul" lõpuks on.