Tartust alanud spordimehe tee vormis temast kindla Eesti suusakoondise liikme. 1964.aastal sai lõpetatud ka Tartu Ülikool ning nüüd võis ta kogu õpitu kasutusele võtta ning seda ta ka tegi. Paljude Haini sõitude hulgast meenuvad näiteks 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlused Otepääl. Teatesõidu hõbeda kõrval tuli Hainile raskestes tingimustes veel maratoni 4. koht, tehes teda niimoodi vääriliseks konkurendiks just äsja Grenoble OM-il startinud NL koondislastele. Ja neid, just pikkade maade imelisi sõite oli tal teisigi, nagu näiteks ka Tartu maratoni võit 1969. aastal…

Sportlaskarjääri lõppedes pühendus Hain täielikult treeneritööle. Just tema oskused ja otsiv vaim aitasid lootustandavatest noortest tippu jõuda meie paremikul - Arne Sirelil, Uno Leistil, Mati Albertil, Urmas Välbel, Jaanus Teppanil, Elmo Kassinil, Andrus Veerpalul, Raul Ollel. Hain Kinks juhtis Eesti suusatamise rahvuskoondist ka esimesel taasiseseisvumise järgsel taliolümpial Albertville´is ja MM-l Falunis.
Ehkki edaspidi ei lubanud tervis tal enam nii pingelise tööga jätkata, jäi ta suusaasjus nõu andma pea et paarikümneks aastaks. Ja Haini juurde tuldi ikka ja jälle, sest tal oli olemas uskumatu suusavaramu, kust siis abivajajaile mistahes mure lahendamiseks sobilik variant üles otsiti.

Eesti suusapere langetab pea ja avaldab siirast tänu - suusatamisele pühendatud elutöö eest.

Kaasteeliste nimel

Kaarel Zilmer