Nüüd teame, et kunagine teooria on juba rohkem kui 30 aastat kummutatud pärast uisutehnika kasutuselevõttu murdmaasuusatamises. Aga veelgi enam – viimasel ajal ei sõideta isegi maailma karikavõistluste klassikaetappidel õiget klassikat, vaid kasutatakse pidamismäärdeta suuski ja algusest lõpuni paaristõukelist sõiduviisi.

MK-etappidel üritatakse klassikat elus hoida

Kui klassikamaratonidel hakkab paaristõugete tendents selgelt võitma, siis maailma karikavõistluste etapid on raskemad ja seal ei pruugi pidamismäärdeta sõitmine eelist anda.

„Kui aga tõusud on suhteliselt lühikesed, siis võidad muus rajaosas libisemisega selle tagasi, mille tõusul kaotad,” sõnas Jaanus Teppan.

Klassikatehnikas kaks olümpiakulda ja kaks MM-tiitlit võitnud Andrus Veerpalu sõnul on selliseid etappe, kus ainult paaristõugetega sõita ei saa – näiteks Ruka või ka Otepää oma Tehvandi tõusuga.

„Kuid näiteks Toblachis oli rada pisut kergem ja Aleksei Poltoranin eelmisel hooajal võitis seal pidamismäärdeta ja paaristõugetega sõites. Tänavu hakkasid ka teised tema eeskuju järgima, aga siiski mitte kõik – esikuuikust täpselt pooled sõitsid ainult paaristõugetega ja pooled kasutasid ka vahelduvtõukelist sammu,” teadis Veerpalu.

Teatavasti on Poltoranin Veerpalu ja Mati Alaveri õpilane. Kuidas siis nii – maailma parima klassikasõitja õpilane vilistab treeneri eeskujule? Veerpalu jääb aga sellist väidet kuuldes rahulikuks. „Kui rada või muud olud seda nõuavad, võib Poltoranin edukalt ka klassikasammuga toime tulla. Aga kuna ta on paaristõugetes eriliselt tugev, siis miks mitte valida enda jaoks kiireimat sõiduviisi?”

Teppani sõnul võib siiski MK-etappidel hakata valitsema tendents, et kui varem püüti rada eriliselt kiireks teha, siis nüüd hakatakse klassikatehnika kaitsmiseks tempot lõhkuvaid radasid ette valmistama. „Võib-olla tehakse võistlusi, kus vahelduvsamm muudetakse kohustuslikuks. Praegu juba on nõue, et ei tohi kurvides oma rajast välja tulla ja kasutada libisemist raja kõrval või uisusammu raja vahetamiseks. Aga küll need paaristõugete spetsid kohanevad ka sellega. Kui mina suusatamisega alustasin, siis räägiti nagu legendi, et näe, mingi mees uisutas raja läbi. Tollal kõlas see nagu utoopia, aga nüüd on tavaline asi,” tõi Teppan näite.

Ka Raul Olle usub, et MK-etappidel jääb vahelduvsamm püsima. „On kuulda, et edaspidi antakse klassikaetappide korraldamine just rasketele radadele. Kuid suurima löögi all on sprint. Lühikesel rajal ei saa raskeid tõuse teha ning võib eeldada, et klassikasprint areneb täielikult paaristõugete suunas,” märkis Olle.