Jaak Mae: loodan, et Davosis loksub midagi paika
Loodetavasti vähemalt ühel. Andrus esines juba Kuusamos seitsmendaks tulles päris hästi ning kindlasti pole kehvem nüüdki. Andrus on ju suutnud Davosis isegi võita (2003. aastal), talle see rada ja reljeef istuvad, temaga on siin kõigil raske rinda pista. Paraku pole ma Andrust viimase nädala jooksul näinud, sest ta harjutas meist eraldi, Itaalias Livignos.
Aivar on loodetavasti jätkuvalt sama heas hoos, nagu eelmisel nädalavahetusel La Clusaz’ vabatehnikaetapil. Mullu tegi ta Davosi teatesõidus hea etteaste, tallegi peaks siinsed olud sobima.
•• Aga sulle endale? Kui kaugel oled seisundist, mis lubaks kõrgete kohtade pärast maid jagada?
Suhteliselt raske öelda… Tegelikult oli mu seisund Kuusamoski hea, aga pidin rahulduma 20. kohaga. Küsimus on pisiasjades. Loodan, et Davosis loksub juba midagi paika, sest seisund on püsinud üle rahuldava. Pealegi olen saanud nädala jagu Davosis heades tingimustest korralikult harjutada — iga päev kaks korda, kokku on siin tulnud juba paarkümmend treeningtundi.
•• Aga ikkagi, kas lähed sõitma esikahekümnesse, esikümnesse või esikuuikusse?
Nii on väga raske planeerida, sest Davosist mul väga kõrgeid kohti ette näidata ei olegi. Parimaks on 2001. aastal saavutatud 13. koht, mullu jäin näiteks 22. kohale. Merepinnast 1600 m kõrgusel võistlemine pole mulle küll kunagi probleem olnud, aga Davosis on etteasteid pärssinud ebasobiv rajaprofiil. Siin on palju paaristööd, sekka ka natukene lühikesi ja käänulisi spurdilõike.
Muidugi loodan võimalikult kõrget kohta, aga varasemate Davosi-kogemuste põhjal hoiaksin praegu pigem tagasihoidlikku joont. Kuusamo 20. koha tahaksin sellegipoolest üle sõita! Umbes minutilise allajäämisega võitjale peaks see mägedes võimalikuks osutuma.