Venekeelsele Delfile antud intervjuus rõhutas Levandi veelkord, et Hälvini ja Nauritsa jalatraumade põhjus oli üldfüüsiline treening, mida tehti liivas. „Liivas võib treenida, aga ainult juunis, ettevalmistusperioodil,“ kinnitas Levandi.

Delfi võttis ühendust Smirnoviga, kahekordse Euroopa meistriga paarissõidus, kes viibis Prantsusmaal abitreenerina ja viis läbi üldfüüsilist ettevalmistust.

„Ei teadnud, et Eesti iluuisutajatel tekkisid pärast Prantsusmaa laagrit probleemid tervisega,“ sõnas Smirnov. „See paneb mind imestama, sest eestlased olid laagris kõige vanemad ja kogenumad. Üritasin anda kõigile adekvaatseid koormusi. Treeningutel võis osaleda vastavalt soovile, mingit sundi ei olnud.“

Aga miks siis tulid Eesti iluuisutajad koju vigastena?

Tundub, et nad lihtsalt polnud valmis füüsilisteks koormusteks, kuigi teised laagris osalenud – nende seas oli päris noori sportlasi, kaheksa – üheksa aastasi – tulid koormustega toime. Kordan: koormused olid adekvaatsed.

Anna Levandi räägib, et augustis peavad iluuisutajad peamiselt treenima jääl, mitte jooksma mägedes.

Mind kutsuti laagrisse selleks, et annaksin edasi kogemusi noortele sportlastele. Meil käisid üldfüüsilise treeningud kogu hooaja jooksul, mitte ainult juunis. Nende intensiivsus, maht ja suunitlus mõistagi erinesid kuude lõikes. Vaadake, kuidas sõidavad vabakava hooaja lõpus MM-il USA ja Kanada iluuisutajad. Tänu füüsilisele treeningule suudavad põhja-ameeriklased hoida kõrget tempot kava lõpuni. Eurooplaste kohta ei saa alati sama öelda.

Palju jooksutreeninguid liiva peal toimus?

Ainult üks, milles ka mina osa võtsin. Pidasin vastu, midagi hirmsat minuga ei juhtunud, kuigi saan peagi juba 33 aastat vanaks. Olen üllatunud, et Eesti sportlased naasid vigastatult. Teistel laagris viibinud iluuisutajatel selliseid probleeme, tundub, ei olnud. Laagri korraldanud klubi direktor tänas mind tehtud töö eest ja läksime lahku sõbralikult.